Nii kirjutas veebruarikuine Virumaa Teataja Sinust eelmisel aastal, kui Su tegevust tunnustati linna Kroonimärgiga. Täna esitan Sulle mõned küsimused Sõmeru Sõnumite lugejate tarbeks. Kui palju Sul neid õpilasi võiks olla?

Väga keeruline on vastata. Olen õpetajana töötanud umbes 25 aastat, sellest Rakvere muusikakoolis alates 1995. aastast. Kuusalu kunstide koolis (mõni aasta tagasi oli veel kooli nimi Kuusalu muusikakool) olen õpetanud peaaegu 16 aastat. Tõesti, arvestust pole pidanud, aga endalgi oleks huvitav teada. Peaks millalgi kokku lugema hakkama.

Kuidas ise muusika juurde jõudsid?

Alustasin algklassides Rakvere 1. keskkooli poistekooris. 3. klassist hakkasin sama kooli puhkpilliorkestris tenorit õppima. Muusikakoolis asusin õppima siis, kui läksin 5. klassi. Pilliks oli akordion. Eks see sellest, et kodus oli akordion, mida isa asjaarmastajana mängis. Samuti mängis ta iseõppijana ka viiulit.

Tegid Sa seda vabatahtlikult?

Tunnistan, et läksin muusikakooli täiesti vabatahtlikult, lugedes kohalikust Punasest Tähest kuulutust muusikakooli sisseastumiskatsete kohta.

Ehk mõni poisikesepõlve esinemiskogemus?

Tuleb meelde üks esinemine muusikakoolis. Esinesin akordioniga ja mul oli nohu. Hull kogemus, et nina hakkas tilkuma ja midagi polnud teha.

Kui suur osa Sinu 50 eluaastast on seotud muusikaga?

Nagu öeldud, olen muusikaga tegev olnud algklassidest alates. Tegelikult mängisin juba enne muusikakooli kuulmise järgi akordioni. Meelde tulevad sellised lood, nagu "Edelweiss", "Kullast süda".

Mitut pilli Sa mängida oskad?

Küsimusele, mitut pilli oskan, on küll väga raske vastata. Kõigepealt peaks tegema selgeks, mida tähendab "oskama". Sõrmitsen paljusid pille, kuid muusikalise kesk- ja kõrghariduse olen ikka saanud saksofoni erialal. Olen seisukohal, et ühtki instrumenti ei oska keegi lõpuni. Kogu aeg on vaja harjutada ja midagi juurde õppida. See on pidev liikumine.

Mis on Sinu arvates muusikaga tegelemisel kõige olulisem?

Kõige olulisem on seda kunstiliiki armastada ja sellest lugu pidada. See on väga emotsionaalne ala. Vaja on harjutada, kogu aeg huvi tunda, mida uut on sinu erialal toimunud nii repertuaari kui metoodika mõttes. Kõige mõnusam on koosmäng - kas siis ise teistega koos musitseerides või juhendades õpilasi ansamblites. Kõige meeldivam on seejuures ikka muusika ise.

Kas Sa vabal ajal ka muusikat kuulad?

Kuulan ikka, aga seda paljuski oma tööga seoses.

Kui paljude muusikakollektiividega Sa praegu seotud oled?

Need on Rakvere linnaorkester, Uhtna pasunakoor, vabariiklik orkestrijuhtide puhkpilliorkester, Rakvere saksofonikvartett, Rakvere muusikakooli vilistlaste saksofonikvartett (sellega hetkel väike loominguline paus, kuna üks liige teenib Eesti kaitseväes), tantsubänd Musabox. Lisaks muidugi ansamblid muusikakoolides.

Kuidas ja millal jõudsid Uhtna pasunakoori juurde?

Uhtna pasunakooriga olen seotud alates aastast 1999. Kutsujaks oli tollane vallavanem Veljo Kallip, kes ka ise on tänase päevani meil trompetimängija ja pasunakoori üks alustalasid.

Missugune on Uhtna puhkpill?

Uhtna puhkpill - elurõõmsate inimeste kooslus. Pasunakoor, kus on kenasti lõimunud noorema ja vanema generatsiooni pillimängijad.

Mõnus on proovi minna. Alati on mingi huvitav uudis või nali meestel ning naistel varuks. Igav ei hakka kunagi.

Mis Sulle Sinu töö juures meeldib?

Meeldib see, et minu töö on mu hobi. Saan teha töö ajal seda, mida teeksin ka vabal ajal.

Kui Sa ei oleks muusik ega muusikaõpetaja, kes Sa siis tahaksid (võiksid) olla?

Koolis õppimise ajal meeldis mulle väga geograafia. Võib-olla oleksin tegev sellega seotud valdkonnas.

Õnneks sai Sinust just see, kes Sa oled - hea ja nõudlik õpetaja nii suurtele kui ka väikestele pillimängijatele, väärt kolleeg, tore kaaslane, inimene, kes armastab oma tööd ja teeb seda südamega.

Aitäh Sulle selle eest ning edu ja õnne järgmiseks viiekümneks aastaks! Jüriga tegi juttu