8. novembril uuriti, kui hästi õpilased oma kooli tunnevad ja koolimajas info üles leiavad. Nii tormasid eri klasside õpilastest kokku pandud võistkonnad hasartselt koolimajas ringi, et lahendada ära kõik ülesanded ja küsimused aaretejahis „Tunne oma kooli!"

Kolmapäev oli kaunite kunstide päev, mil said teoks omaloomingutund ja arvukad töötoad. Õp. Aili Pung õpetas aulas poistele-tüdrukutele line-tantsu. Spordihuvilised madistasid võimlas sumo töötoas. Arvutiklassis pühendas õp. Katrin Moisa huvilisi fototöötluse saladustesse.

Näitleja Marika Vernik lavastas oma töötoas lastega konfl iktsituatsioone. Õp. Toivo Reinsooga koos meisterdati roopille. Maia Simkin tõi meisterdamiseks kaasa hulga looduslikke materjale, millest lapsed tegid värvikaid teeküünla aluseid. Kodundusklassis juhatas kokkamistöötuba kooli kokk Ave Holm. Juba varem valmismaalitud erinevate ajastute koolivormides elusuuruses õpilased leidsid tee 3. korruse fuajee seinale.

Neljapäeval harjutasid kooli parimad lauljad ja tantsijad kontsert- aktuse etteasteid ning päeva lõpetas kaunis kontsert ansamblilt „Roheline samet", mille solistiks oli õp. Kadri Ratt.

Reedel oli 1. kooli ajalootund koos klassijuhatajaga. Koolimuuseumis sai vaadata vanade kooliasjade näitust ning meediaklassis vanu koolifotosid. 5.-9. klassi segavõistkonnad katsusid jõudu juubelivillakus.

Samal ajal pandi algklasside teadmised proovile viktoriinis. Sünnipäeva-aktusel õnnitlesid klassid oma kooli. Lavale olid seatud õpilaste omaloominguna valminud õnnesoovi luuletused. II klassi lugulaul moodustas luuleridade esitähtedest lausa kooli nime:

Seisab tore majakene,
õ
ige kena, värviline,
m
ajas lapsi sadakond,
e
rinevad kõik nad on,
r
ähngi siin on kodu leidnud,
u
hked augud seina teinud.

P

alju töötajaid meil häid,
õ
petavad kõik nad meid,
h
ea on kõigil koolis olla,
i
kka tahaks siia tulla,
k
uigi aastaid on sul palju,
o
led tugev nagu kalju,
o
le ikka tubli veel,
l
uuletame rõõmsalt me!

Õnnitlused-kingitused üle antud, mindi üheskoos kooli kokatädide küpsetatud sünnipäevatorti maitsma.

Koolipäeva lõpus oli võimalik kaasa elada käsipalli sõpruskohtumisele, milles seekord jäid peale vilistlased.

Kui ebahariliku numbrikombinatsiooniga 11. 11. 2011 õhtusse jõudis, oli kätte jõudnud juubelinädala kulminatsioon - Aluvere ja Sõmeru kooli endiste õpetajate ja vilistlaste kokkutulek. Kontsertaktuse avanud direkor Virge Ong toetus oma sõnavõtus märksõnadele, et rääkida tänase kooli näost ja edusammudest. Järgnenud slaidiprogramm vanadest piltidest, pikituna tänaste laulu- ja tantsulaste esinemisega, illustreeris kooli traditsioone läbi mitme aastakümne.

Mitmelgi korral kostus läbi saali äratundmisrõõmust kantud sahinaid ja sosinaid nagu: „Vaata, kas see on ...?!" või „Õpetaja on sellel pildil nii noor ..."

Külalised jagasid koolile hulga kiidusõnu ja kingitusi, endised kolleegid ja vilistlased aga üksteisega mälestusi möödunud ajast. Selles oli abiks ka koolimuuseumis välja pandud vanade kooliasjade näitus, kus aukohal Aluvere vana koolimaja kuurist leitud koolipink ja vanad koolivormid. Õhtu edenedes pakkusid humoorikat meelelahutust Sõmeru kooli praegused õpetajad rockooperiga „Kahe laulja kurblik lõpp ehk õpetajad pisaraid ei usu".

Vilistlaste „ABBA"-versioon oli kenaks toeks õhtut sisustanud nostalgiadiskole, mille vaheajal pureti pähkleid sama juubelivillaku mälumängus, mille kallal lapsed hommikul olid ragistanud. Huvitaval kombel eksisid vilistlased samade küsimuste juures, kus õpilasedki, kuigi võistkondades oli nii mõnigi mitme kõrgharidusega osaleja.

Oli tore tunda end taas ühise kooliperena, vaatamata sellele, milline nimi oli kunagi kirjutatud sinu lõputunnistusele või tööraamatusse. Kohtumiseni viie aasta pärast!