Kaarli talu leivatoa tekkelugu: kuidas tulid teadmised ja oskused ning julgus ja enesekindlus

Juba mõnda aega on siin-seal müügil Kaarli talu leivatoas küpsetatud maitsvad ja tervislikud täisteraleivad. Väike-Maarjas võib neid leida taluturult, Georgi kauplusest ja tellida ka otse valmistajalt. Leibu on saadaval mitut erinevat sorti, lisaks valmistatakse veel karaskit, küpsiseid ja jõulude aegu näiteks ka speltajahust piparkoogitainast.

Järgnev kokkuvõte vestlusest Kaarli talu perenaise Kadri Kopsoga annab ülevaate, kuidas Kaarli talus leivaküpsetamiseni jõuti ning millised arengud on seal edaspidi plaanis.

Ülevaade Kaarli talu aja- ja kujunemisloost

Väike-Maarja aleviku põhjapiiril asuv Kaarli talu on rajatud Enn ja Ella Lepiku poolt 1938. a. Juba 1944. a tuli neil aga koos kahe väikese poja Mardi ja Urmasega talust ära minna - nõukogude ajal perel sinna asja ei olnud. Ella ja Mart Lepik tulid Kaarli tallu tagasi 1990ndate algul, kui taluseaduse alusel hakati talusid endistele omanikele tagasi andma.

Väike-Maarjasse naastes asus Mart Lepik algul tööle kolhoosi arvutuskeskuses. Sel moel tutvus ta kohalike inimestega ja oludega. Samal ajal õppis ta ka põllumeheametit. Mõne aja pärast sai temast oma talu taaskäivitamise kõrval ka üks aktiivsemaid Väike-Maarja põllumeeste seltsi taasasutajaid.

„Paistab, et Lepikute joon on suurelt ette võtta ja olla tavapärasest erinev," rääkis Kadri muigamisi. „Vanaisa Enn läks pärast Jäneda tehnikumi lõpetamist noore agronoomina algul kodukülla Loksale talu pidama. Seal jäid tema innovaatilistele ideedele tegevusvõimalused üsna ruttu kitsaks ja ta rajas Väike-Maarjasse päris oma talu.

50 aastat hiljem talu taastades tahtis isa Mart aga teha midagi viljakasvatamisest põnevamat ja tasuvamat ning mõte jäi pidama veskil, kus hakata oma viljast jahu valmistama - täisterajahu, mitte valget. Aluskapital veski sisustuse soetamiseks saadi riigi toel. Isa vend Urmas - põline masinamees - aitas põllumasinate hankimisel. Abiks oli ka Väike-Maarja Põllutöökool, mille praktikabaasiks talu oli," tutvustas Kadri Kaarli talu tekke- ja taastamislugu. Täisterajahu ja -helveste tegemine ja müümine sai talu põhieesmärgiks. Peagi hakati kasvatama ka rapsi ning hiljem tootma sellest külmpressitud õli. Algul pressiti õli Kuivajõel, Oru Taimeõlitööstuses.

Onu Urmas Lepikult tuli oma õlipressi soetamise mõte ning 1997. aastal jõuti OÜ Maarjaõli asutamiseni, millest 2011. aastaks kasvas välja OÜ Kaarli Talukaup. Kaarli talu tegeleb põllupidamisega, nüüdseks siis juba enam kui 20 aastat, ja toodab OÜle Kaarli Talukaup toorainet - teravilja ja õliseemneid, Kaarli Talukaup aga valmistab ja pakendab jahusid, helbeid ja külmpressõli müügiks."

Kaarli talu oli üks esimesi väiketootjaid Eestis, kes tõi turule omatoodetud täisterajahud ja -helbed ning külmpressõlid.

Algusajast on praeguseks jäänud Tallinnas kaks püsiklientigi: Loodustoodete kauplus Maneeži tänaval ja Loodusand Jaama tänaval. Loodusand avas hiljuti poe ka Rakveres - tulevad lähemale.

2009. a läks talu üle mahetootmisele - keemiliste väetiste ja mürkideta. Hakati kasvatama Eestis aretatud Sangaste rukist, mille jaoks on mahetingimused soodsad. Sangaste rukkist saadakse väga hea maitsega jahu.

Täisterajahu toodetakse kokku viiest erinevast teraviljast: rukis, nisu, kaer, oder, speltanisu. Enamus töödeldavast viljast kasvatatakse ise. Aga kui oma saagist puudu jääb, ostetakse ka teistelt talunikelt lisaks.

2009. a tuli Kadri Kopso oma perega Väike-Maarjasse ja, samamoodi nagu isa paarikümne aasta eest, töötas kõigepealt vallavalitsuses, kus sai inimesi ja kohalikku olustikku tundma õppida ning kohaneda. Abikaasa Lembit asus kohe appi Kaarli talu tegevust korraldama.

Tallinna lähedalt Sakust maale ümberkolimise mõtet oli pere mõlgutanud juba mitu aastat, 2009. aasta sobis selleks hästi, kuna poeg Aleksandril jõudis siis kätte kooliminekuaeg. Nüüd elavad kolm põlvkonda vanaisa Ennu ehitatud maja katuse all koos.

Talutöö plaan oli Kadril n-ö tagataskus kogu aeg olemas olnud. Ja tundub, et valik oli õige - nüüd on Kadri juba ligi kaks aastat taluperenaisena asju ajamas ja on oma tegemistega ülimalt rahul. Praeguseks on talus lisaks oma perele ka kaks töötajat - mölder Alar Pado ja pakendaja Kristiina Tomingas.

2010. a suurtes tormides sai kannatada veskihoone katus. See oli ajendiks ammu oodatud põhjalikule remondile. Rahalist tuge saadi Leader-programmist ning talu metsa müügist. Ehitustöödega alustati 2010. a sügisel ning 2012. a kevadel jõudis veski renoveerimine lõpule.

Kaarli talu leivatoa tekkelugu

Tagasipilk algusaega - kuidas mõte tekkis?

2008. aastal läks tänu Evelin Ilvesele leivategu Eestis laialdaselt moodi. Iga endast lugupidav pereema pidi siis kindlasti ise oma perele leiba küpsetama.

Enam-vähem samal ajal tuli Mart Lepik välja talutoidu õpipäevade korraldamise mõttega, et kohalikku toitu rohkem väärtustada. Põllumeeste seltsi talutoidupäevade läbiviimine oli Kadri esimene ettevõtmine Väike-Maarjas. Sellest ajendatuna pandi seltsiga peagi käima ka Väike-Maarja taluturg.

Talutoidupäevade raames korraldatud leivapäevast hakkas Kadri mõte aga üha rohkem leivategemise ja leivatoa sisustamise suunas liikuma. Talle oli kõrvu jäänud ka põllumeeste seltsi esimehe Jaak Läänemetsa ütlus, et Väike-Maarjas peaks ikka olema oma pagaritöökoda. Miks ei võiks see siis Kaarli talus olla, kus suureks abiks on oma talu lai jahude valik?

Kuidas leivatoani jõuti, kust saadi vajalik varustus?

Leivatuba sai sisustatud endisesse õlitootmise abiruumi tänu PAIKi Leader programmi toele ja valmis 2012. a detsembris. Siis sai ahi ja mööbel ostetud, ventilatsioon paigaldatud. Tööriistu on aga praegugi veel vähevõitu. Vaja oleks kerkekappi ja taignasegajat. Et saaks hakata tegema näiteks speltakringlit ja teisi pärmitaignatooteid, samuti täisterajahudest biskviittainast.

Kust tulid teadmised ja oskused ning kust julgus ja enesekindlus?

Juuretisega kergitatud koduleiba hakkas Kadri oma perele tegema üleüldisel buumiajal. Peale mõneaastast omaette pusimist käis kogemusi omandamas kahe erineva leivameistri juures. Vallatöölt koju jäänud, õppis ta 2012. a Töötukassa abiga Olustveres pagar-kondiitriks. Individuaalõpe, mis koosnes enamjaolt praktikast, kestis oktoobrist detsembrini kokku 200 tundi. Hiljem käis Kadri ka ettevõtluskoolitusel ja koostas pagaritoale äriplaani.

Selle aasta 1. jaanuarist on Kadri ametlikult Kaarli talus pagarina tööl. Kadri enda sõnul on tema tööpanus talus veel suhteliselt väike. Põhitoodang tuleb ikka veskist.

Kadri naudib pagaritööd. Tal on kujunenud oma kindlad tavad - tööd tehes peab olema heas tujus, siis õnnestub leivategu hästi. Raadiot ta käima ei pane, see viiks mõtted mujale. Enne kerkima panekut antakse leivapätsidele kolme augu vajutamisega head soovid kaasa. Retseptid on oma talu jahude omadusi arvestades ise koostatud ja mitme aasta jooksul katsetatud - eks siit ka enesekindlus. Ütleb ju vanasõnagi, et harjutamine teeb meistriks!

Pere sööb Kadri leibu hea meelega. Isegi abikaasa Lembit vahetas mitukümmend aastat traditsiooniks olnud hommikuse juustusaia hiljuti koduse leiva vastu välja! Sõbrad-tuttavad ja püsikunded annavad samuti tagasidet, milliseid maitseid eelistavad, mida muuta.

Mis kaup müügiks läheb, millisel küpsetisel on kõige enam minekut?

Praegu küpsetab Kadri põhiliselt viit sorti vormileiba ja seda kahel päeval nädalas - esmaspäeviti ja neljapäeviti, laadahooajal aga on küpsetamist märksa tihemini. Kohaliku rahva lemmikuks on kujunenud ülekaalukalt seemneleib, Rakveres ja Tallinnas aga ostetakse rohkem rukki- ja köömneleiba. Hiljuti käidi Rootsis laadal ja sealsed eestlased hindasid kõrgelt ilma suhkruta musta rukkileiba.

Suvel soovitakse odrakaraskit, see tundub pigem suvine toit olevat. Väga hästi on tarbijad omaks võtnud krõbedad speltaküpsised.

Kõik Kadri küpsetatud tooted on täisterajahust. See ongi tema nišš - tervislik ja teistest erinev.

Kus on müügikohad ja kas on tahtmistvõimalust laienemiseks?

Leivatoa toodang on müügil Väike-Maarja taluturul, väikeses koguses ka kohalikus Georgi poes ning kaupluses Loodusand nii Rakveres kui Tallinnas. Palju käiakse laatadel müümas, otse ostjaga suhtlemine on kõige nauditavam. Hästi tore on ka see, et mitmed oma valla inimesed käivad nii leiba kui kuivaineid otse talust ostmas.

Kokku on Kaarli talu klientideks praegu 55 ökopoodi üle Eesti Tallinnast Põlvani ja Pärnust Jõhvini, lisaks üle saja üksikisiku. Ka Väike-Maarja hooldekodu teeb juba teist aastat putru Kaarli talu helvestest.

Veski toodab praegu oma võimsuse piiril. Toodangumahu suurendamiseks tuleks tootmises suuremaid ümberkorraldusi teha. Leivatootmine aga on alles algusjärgus.

Otseselt reklaami oma toodetele ei ole seni tehtud. Lisaks inimeselt inimesele antavale infole on oma tegemistest teada antud Kaarli talu Facebook'i lehel, kauba tellimiseks leiab andmed kodulehelt.

Kas lähiümbruses on tunda konkurentsi või võiks analoogseid ettevõtjaid rohkem olla?

Juuretisega rukkileivale lähiümbruskonnas konkurente ei tea olevat, aga päris palju tehakse kodudes oma perele ise leiba. Masu tipphetked ja leivategemise buumi kõrghetked langesid kokku, nüüd on kodust leivaküpsetamist vähemaks jäänud.

Rakveres on Päts oma hea leivaga suurem tegija, aga ta on kaugel ja toodang on ka erinev. Rakveres on veel mõned väikepagarid ja Paides ka. Georgi söögitoa saiakeste ja pirukatega ei ole plaanis võistlema hakata. Erineva toodanguga küpsetajaid mahuks turule kindlasti veel.

Millisena paistavad tulevikuväljavaated ja kas otsustamine talutöö kasuks on end õigustanud?

Leivatootmine on praegu suhteliselt tagasihoidlik. Kadri tahab leivatootmise juures kõik nipid selgeks saada ja jätkuvalt retsepte katsetada. Edaspidi on plaanis ka peenleiba küpsetama hakata.

Selleks on püülijahu tarvis, mille loodab Kulina veskist saada. Seal olevat tõeliselt vägev, iga möldri unistuste veski.

Lisaks Sangaste rukkile on Kadri lemmiktooraineks speltanisu, millest saab väga suupäraseid küpsiseid, kooke, tulevikus ehk ka kringleid.

2009. ja 2010. aasta talutoidupäevadelt sai Kadri julgust korraldada ka oma leivatoas õpitubasid. Lisaks leivateole on alati hästi sujunud talu õlidest salatikastmete valmistamise töötoad. See on loominguline tegevus: ise segad, maitsed ja leiad parima koosluse.

Koos tehakse ka küpsiseid ja kooke, ikka selleks, et talus toodetule lisaväärtust anda ja õpetada inimesi neid kasutama.

Soovist lapsi rohkem rukkileiba sööma ahvatleda, leidis aset vahva koostöö Väike-Maarja algkooliga. Poja klassikaaslased olid Kadri pisileibade testijateks, hindajateks ja nimepanijateks. Lapsed on väga kindlate maitseeelistustega ja otsekohesed, neist oli palju abi. Selgus, et kõige parema meelega süüakse ilma igasuguste lisanditeta rukkileiba. Ka ühe uue idee sai Kadri samalt testipäevalt: ühele poisile ei meeldinud ükski pakutud pätsike, kuna seal ei olnud rosinaid. Nüüd on Kaarli talu rosinapätserid väga populaarne laadakaup!

Peab olema kannatlik, pikad plaanid saavad teoks ajapikku, mitte üleöö. Kadri heietab mõtteid oma kodukohvikust, kus kõik kohe ahjusoojalt võtta. Täisteramakaronide tootmine mõlgub meeles. Kadri mõtleb 10 aasta peale ette. Ja kui kõik plaanid ellu viidud, kes teab, vahest võib siis veel kunagi ametnikutöödki teha. Inimeste nõustamise töö meeldib talle ka.

Kadri Kopso on oma valikutega üliväga rahul. Vaja on rohkem aega, praegu pole ta kõike veel suutnud teoks teha. Plaane jätkub, ja mis peaasi, tegutsemistahet samuti.