„Kõige tähtsam on see, et see on maakondades kokku lepitud tulemus ja minu hinnangul on see hea tulemus. See on väga suur samm mõistliku riigipidamise suunas," ütles Kiisler laekunud ettepanekuid kommenteerides.

Kokku laekus 15. augustiks regionaalministrile 14 maakonna ettepanekud, Harjumaale on antud teistest pikem tähtaeg seoses poolelioleva uuringuga. Kahes maakonnas - Järvamaal ja Võrumaal - ei esitanud omavalitsusliit maavanemale üldse oma seisukohta. Kokku koosneb nimekiri hetkel 52st tõmbekeskusest, millele lisanduvad veel Harjumaa omad.

Tõmbekeskuste kaardile klõpsates näed seda suuremalt:

„Reformi käigus on antud kõigile võimalus kaasa rääkida ja nende ettepanekutega tahame ka arvestada. Need otsused ja ettepanekud ei tulnud kergelt, kuid on näha, et suures osas maakondadest on pilk pööratud tulevikku ja jaanalinnu mängimise asemel otsitud reaalseid lahendusi," tunnustas Kiisler oma ettepaneku teinud maakondade omavalitsuste juhte. 

Omavalitsusreformi edasine ajakava näeb ette reformi raamseaduse koostamist, mis sisaldab sisulist kokkulepet protsessi edasise käigu ja tõmbekeskuste nimekirja osas. Raamseadus saadetakse ministeeriumidevahelisele kooskõlastusringile septembris ning lähtuvalt eelnõude menetlemise ajakavast esitatakse valitsusele aruteluks detsembris. Raamseaduse koostamisse annavad sisendi ka kolm ekspertidest koosnevat töögruppi ning erinevad eksperthinnangud ja analüüsid. Sügisel algatatud omavalitsusreform „Tõmbekeskuste Eesti" näeb ette, et kõigepealt nimetavad omavalitsused ja maavalitsused piirkonna tõmbekeskused ning seejärel valivad omavalitsused ise, millisega neist ühineda. Riigikogu annab seadusega ette tähtaja, milleks peab ühinemine toimuma ning 2017. sügisel toimuvad kohalike omavalitsuste volikogude valimised toimuvad juba ühinenud omavalitsuste piirides. Maikuus Turu-Uuringute AS poolt läbi viidud küsitlus näitas, et sellist lahendust toetab üle poole (52%) Eesti elanikkonnast.