Kabli Seltsimaja 80: oli meenutusi ja tulevikku vaatamist
Pühendunud ja tegusad kohalikud kultuuritegelased said tänukirju, oli meenutusi ja tulevikku vaatamist. Mere poole läksid lendu tulelaternad ja pidu jätkus traditsiooniliselt varajaste tundideni.
Suur tort oli ka, sellest said osa kõik kohaletulnud. Kabli Seltsimaja praegune juhataja Ülle Sulu andis ülevaate asutuse ajaloost, tegemistest ja inimestest. Neile, kes kohale ei saanud tulla, olgu siinkohal võimalus sellest kõigest teada saada.
80 aastat tagasi oli seltsielu Kabli külas aktiivne. Koos käidi koolimajades, aga need jäid kitsaks ja külarahvas otsustas ehitada oma jõududega seltsimaja. Aktsiate annetamisega osalesid ehitamises Orajõe Raamatukogu Selts, Naiskodukaitse Orajõe Jaoskond, Orajõe Jahimeeste Selts ja Orajõe Valla Vabatahtlik Tuletõrjeühing. Kohalikud talupojad ja kapten-reederid annetasid ehitusmaterjali.
Seltsimaja projekti valmistas Pärnu arhitekt Berg ja ehitusmeistriks oli Mihkel Saks Häädemeestelt. Tööjõud tuli kohalikelt inimestelt ja töid teostati talgute korras. Maja 4 ahju valmistati põlenud Sustre villa- ja puiduvabriku korstnast. Seltsimaja valmis 1932. a ja õnnistati sisse sama aasta 27. novembril.
Samal päeval toimus suur avapidu, kus mängiti A. Kitzbergi näidendit „Kosjasõit", mille lavastajaks oli Jaan Mäesalu. Peol oli rahvast palju, pileteid müüdi 330. 1932. aastast tänaseni on Kabli Seltsimajal olnud 14 juhatajat:
1932-1946 pr Suster
1946-1949 Herbert Markson
1949-1951 August Rääk
1951-1959 Lydia Simson
1959-1964 Aino Orav
1964-1966 Valli Sikk (Liesment)
1966-1968 Saima Vaher
1969-1970 Eesi Kuusik
1970-1974 Herbert Markson
1974-1975 Aino Orav
1975-1980 hr Pumpernikkel
1980-1995 Vilma Männik
1995 Alar Randoja
Alates 1995 Ülle Sulu
Näitemängu tegemist on Kablis armastatud läbi aegade. 1994. a alustas Kabli Seltsimaja juures tegevust paarikümneliikmeline täiskasvanute näitetrupp „Kägarik". Esimeseks juhendajaks oli Hille Vasmann, 1995. a asus truppi juhendama Aire Koop.
Etendustega rännati üle Pärnumaa. Lühemaid estraadipalu vormiti lavaküpseks nii esitamiseks kohalikel puhkeõhtutel, aga ka valla au kaitsmiseks muuhulgas rannamängudel. Tihti kaasati aeroobika ja show-tantsutruppi ning „Kanarbiku" lauluansamblit.
Üks suuremaid õnnestumisi oli 1997. a veebruaris esietendunud M. Traadi „Harala elulood". „Kägarik" võttis selle etendusega osa Pärnumaa harrastustruppide ülevaatusest Uulus ja pääses edasi Lääne-Eesti teatrifestivalile, kus etendus pärjati parima tiitliga.
„Harala elulood" valiti Pärnumaad esindama Eesti esimesele harrastusteatrite riigifestivalile Põlvas, kus etteaste „Pauline" preemiaga ära märgiti.
Oma panuse andsid näiteringi liikmed Marksoni majamuuseumi õuel etendunud Dora Kesperi koduõuenäidendites. Koos Häädemeeste näitetrupiga osaleti kolmel suvel (2007-2009) Pärnu Hansapäevadel tänavateatri öistel jalutuskäikudel etüüdidega „Keskaegne Pärnu".
2007.-2008. a juhendas näitetruppi Arma Aljas. Lavaküpseks said O. Lutsu näidendid „Kalevi kojutulek" ja „Valimised" ning lühipala „Koondamine kirjandusministeeriumis".
Arma Aljas juhendas aastatel 1996-2006 ka laste näiteringi. Selgeks õpiti 12 näidendit. Mitmega neist osales näitering maakondlikel konkurssidel ja näitetrupp sai korduvalt suure tunnustuse osaliseks. Noorte näiteringi juhendas Pirjo Naar. Etendusega „Kuri kuningatütar" võeti osa maakondlikust ülevaatusest.
Laulmisega on Kabli Seltsimajas tegeletud kogu aeg algusest peale. Praegu tegutsevatest ansamblitest on kõige pikema ajalooga naisansambel „Kanarbik", mis laulab koos juba aastast 1952. Juhendamisega alustas Aino Orav, talle järgnesid Arvi Vald, Hulda Tauram, Mall Karp ja Arma Aljas ning nüüdseks juba 15 aasta jooksul Rein Uusma.
Kõige noorem lauluansambel on eelmisel aastal koos laulma hakanud „Helin", mis algselt oli 19-liikmeline segakoor. Esineti Põhja-Liivima festivalil, Kabli kodukandipäeval, Häädemeeste hooldekodus ja mujalgi.
Läbi ajaloo on seltsimajas tegutsenud omad tantsubändid: „Septimo", „Silmus", „Senilmusicband", „Viki-Virge", „V+I".
Rahvatantsuga tegeleti Kablis juba enne seltsimaja valmimist. Teadaolevalt tegutses tantsurühmi aastail 1926, 1955 ja 80ndate keskel. 2007. a loodi Kablis naisrahvatantsurühm „Rannapiigad", mis tähistas oktoobris oma 5. sünnipäeva. Alustas 13 naist ja juhendajaks on olnud Tiina Laidla. Esinetud on maakondlikel tantsupidudel, Põhja-Liivimaa festivalidel nii Häädemeestel kui Ainažis, kodukandipäevadel, Manijal, Munalaiu sadamas RäimeWestil. Seni tähtsaim esinemine on olnud eelmisel aastal Esimesel Eesti Naiste tantsupeol Jõgeval.
1993. a sai hoo sisse aeroobne võimlemine, millest kasvas välja show-tantsutrupp, mis kogus tuntust kogu maakonnas. Esinemas käidi nii omaette kui koos näiteringiga. Juhendajaks oli Anneli Naar. Aastast 2010. aastast juhendab aeroobikat Reet Lank, kes tänavusest juhendab ka uut tantsutruppi.
„Kanarbiku" klubi tegutseb juba 25ndat aastat - see sündis kadripäeval, 25. novembril 1987. aaastal. Presidendiks valiti Aino Orav, kes oli klubi hingeks kuni eelmise aastani. Koos sooviti käia kord kuus, klubi nimeks sai „Kanarbik", jagati välja ka õiekujulised rinnamärgid. Klubisse on siiani kuulunud 104 liiget.
Mälumänguklubi „Sõprus" loodi 1974. a Heino Alunurme eestvedamisel ja seega läheb nüüd juba 38. hooaeg. 1998.-99. a tegutses Naisteklubi Eili Juhansoo eestvedamisel.
Lastele ja noortele on Kabli Seltsimajas alati tegevust leidunud.
1994. a alustas tööd lastering, mida juhendas Kai Ein. Muusikalise poole pealt aitasid Maile Kruusla, hiljem Kai Kruusla. Toimusid jõulu-, advendi- ja kevadpeod. Tegeleti käsitöö, meisterdamise, laulmise, tantsimise ja mängimisega.
Mitmeid aastaid toimusid 1. juunil lastekaitsepäeva üritused, mis algasid lasteaia juurest rongkäiguga seltsimaja juurde.
Tegutsesid ka poiste ja tüdrukute tantsutrupid Anneli Naari juhendamisel. Kohalik politsei tegi poistele spordiringi, kust osavõtt oli auasi.Toimusid etendused lastele erinevatelt esinejatelt, diskod lastele ja noortele kohalike DJdega, lastetööde näitused; tegutsesid käsitöö- ja kunstiringid Saima Jakobsoni juhendamisel. Praegu toimuvad diskod noortele Pärnu DJdega, mis toovad kokku peolisi Iklast Pärnuni.
Päikeseloojangu festival.
Suure koostööprojekti tulemusena toimus sel suvel juba 5. Kabli Päikeseloojangu festival.
Seltsimaja taga külaplatsil vestleb Jüri Aarma tuntud külalistega, toimuvad öölaulupeod, salongiõhtud seltsimajas, kontserdid. Menukamateks neist on olnud C-Jami esinemised ja sel suvel toimunud Marko Matvere kontsert, mis tõi kokku peaaegu 1000 inimest.
Kodukandipäevad ja koostöö kodanikeühendustega.
Kabli Seltsimaja ja kodanikuühenduste vahel on olnud hea koostöö ja selle tõestuseks on meil toimunud seitsmed kodukandipäevad.
Kodukandipäevadel on avatud uus lipuväljak, õnnistatud sisse Kabli küla lipp ja kahemastiline purjelaev KAJA. Koostöös külaseltsiga ehitati külakiik ja rahvatantsurühm „Rannapiigad" sai 14 komplekti rahvariideid.
Suurim koostööprojekt on praegu käsil, meie vana ja armsa seltsimaja renoveerimine.
Praegu toimub projekteerimine ja loodame, et meie unistused uuenenud majast saavad teoks.
Mis on maja ilma inimesteta ... Seltsielu toimib tänu inimestele, kellele meeldib midagi ise teha ja tänu tublidele juhendajatele on see ka võimalik.
Koostöö on teiste kultuuriasutuste, endise Kabli kooli, Kabli ja Häädemeeste lasteaedadega, Metsapoole ja Massiaru kooliga. Hea koostöö on kohaliku raamatukoguga, toimunud on kohtumised kirjanikega, temaatilised näitused ja esinemised.
Selle eest, et kogu see seltsi- ja kultuuritöö on toimunud ja ikka edasi arenenud, täname kõiki Kabli Seltsimaja toetajaid ja eelkõige isetegevuses kaasalööjaid.
