Perekeskne ettevõtlus

1989. aastal asutas kunagine Ääsmäe sovhoosi peaagronoom Ants Pak omanimelise tootmistalu Tuula külla - Ants Pak´i Kadarbiku talu, mis keskendus sellele, mida peremees kõige paremini teha mõistis - köögivilja kasvatamisele. Alustati paarilt hektarilt ja laieneti tasa-targu.

Linnaõhku nuusutama läinud ja veidi aega kõrgkoolis tehnikateadusi tudeerinud perepojad leidsid taas kodutee ja sättisid end isale appi. "No mitte, et muid valikuid elus poleks olnud, ikka oli, aga kuidagi läks nii, et mõlemad siia koju tagasi tulime," meenutab Ville.

Isa Ants on tänaseks juhtimisest taandunud ja pojad ajavad äri edasi. Nad on tegevused kahte lehte jaganud - Ville sehkendab põllul ja Veiko mahlatehases ja müügi peal. Rakendust on saanud nii mõnedki teised hõimlased, nii et oma sisult on tegemist ehtsa 21. sajandi pereäriga.

Ebakindel keskkond

Põllumajandusmaid on talul ca 600 hektarit ja neid on nii Saue vallas, kui ka mitmeid renditud põllupindu üle Harjumaa. Peamiselt on see kapsa ja porgandi all, nipet-näpet brokolit, suhkrupeeti ja lillkapsast lisaks. Sel aastal pandi esimest korda ka teravili maha.

"Ja kuigi Kadarbiku nime teatakse pigem mahlade ja smuutide järgi, siis tegelikult moodustab 2/3 käibest hoopis köögivilja müük," täheldab Ville. Üks toode, mis siiski köögivilja poolelt tarbijate seas tuntum on pisikesed pakendatud beebiporgandid.

Samas olla köögivilja kasvatamine ja müük Eestis üsna riskantne äri - jaemüüjatega siduvaid lepinguid ei ole, keegi ei osta toodangut garanteeritult ette. Konkurents on kõva, viimastel aastatel eriti. "Ketipoed võtavad kaupa sealt, kust on odavam - Eestist, Lätist, Hollandist, kust iganes. Kodumaine päritolu küll prioriteet ei ole kahjuks," teab Ville.

Lisaks veel ilma- ja loodusfaktorid. "Sa võid kõike õigesti teha, aga kui seal üleval ikka arvatakse, et sa ei pea sel aastal porgandit saama, siis ei saa ka," sedastab Ville lihtsad põllumehe tõed.

Tõeline hitt - porgandimahl

Ühel hetkel, kui põlluhektarite hulk ja võrdeliselt ka toodangu kogus kasvama hakkas, oli tegu, et kapsad-porgandid ära ladustada. Oli valik, kas laiendada Tuulas asuvat tootmistalu või otsida uusi pindu. Nii jõutigi Ääsmäele, kus sobiv tootmiskompleks müügiks oli. Kui algselt see oli Mõisa tee hoone peamiselt laopinnana kasutusel, siis 2003. aastal sai asi uue hingamise - alustati nostalgiahõngulise porgandimahla tootmist.

Alguses valmistati tervislikku joogipoolist täiesti käsitsi - villiti, sildistati, korgid peale... "Esimesed aastad olid ikka hullud, kastide kaupa müüdi, koha peale tuldi ostma, marginaalid olid kõvad," on Villel meeles.

Mahlatootmiseks moodustati eraldi üksus OÜ Kadarbiku Köögivili, porgandimahlast sai kiiresti hitttoode, sellele sekundeerisid kapsa-, peedi- ja õunamahlad. Mõni aasta hiljem, kui majandus optimismi süstivalt täistuuridel töötas, soetati juba mahla tootmiseks automaatliin. Järgnesid erinevad smuutitooted, mida seni Eesti tootjate poolt ei pakutud. Ka püütakse tasapisi haarata kohalikku energiajookide turunishi. Tänaseks jahtunud turul on küll Kadarbiku mahlatehase tootmisel jõudlust rohkem kui müügivõimalusi, kuid peremeeste sõnul näitab trenditeravik siiski kasvumärke ja pille oleks veel vara kokku panema hakata.

Sisenemine piirituseärisse

Kuna köögivilja töötlemisel üksjagu orgaanilisi jäätmeid alles jääb, tuli perefirmal mõni aasta tagasi idee hakata neist piiritust tootma. Nüüd on mahlatehase kõrvale püsti pandud pisike piiritusevabrik, mille toodangut haiglatele ja meditsiinivaldkonna ettevõtjatele turustatakse.

Tehas veel täisvõimsusel rakendunud ei ole, potentsiaali oleks rohkemaks ja nii tuleb teha hoogsat müügitööd ja uusi kliente leida. Desinfitseerimisvahendite tootmine on üks valdkond, mida piiritusetehase baasil võiks arendama hakata. "Porgandilõhnaline aknapesuvahend - miks ka mitte?" arvab Ville.

Lähimad kümmekond aastat plaanivad Pak´i poisid Kadarbiku kaubamärgile ja köögiviljale truuks jääda. Siis ehk võtavad lapsed ja lapselapsed põllumajandusimpeeriumi üle. Nagu perefirmale kohane...