Kadri Lepik: töökas neiu suurel laval
Kokkupuuted muusikaga tekkisid muusikahuvilisel neiul juba lasteaias, kui ta käis sealses mudilaskooris laulmas. Lepik mäletab eredalt, et talle meeldis teistest valju häälega üle laulda. Toona sai osa võetud ka erinevatest laulukonkurssidest, kuhu valiti julgemad ja väljapaistvamad laululinnud. „Eredaim mälestus on konkursist, kui laulsin eesti keelde tõlgituna „Katjuša” lugu – omamoodi kogemus, mis vist ei unune kunagi.“
Teekond klaverini varakult
Huvi klaverimängu vastu tekkis Lepiku sõnul, kui ta oli umbes viie aastane ja jõuluvana tõi ta õele süntesaatori. Kuna õele see pill erilist huvi ei pakkunud, koliti pill peagi tema tuppa ning sellest ta enam käsi eemale ei saanudki. „Mäletan, et kui raadiost tuli mõni tuttav lugu, püüdsin seda kohe sünteka peal kaasa mängida ja huvi muusika ning klaverimängu vastu aina süvenes.“ Lapse suurt huvi pilli vastu nägid ka Lepiku vanemad, kes suunasid ta 8-aastaselt Tõrva Muusikakooli klaveri erialale õppima. Kuna algkoolis käis ta Linna külas ja muusikakool asus Tõrvas, pidi ta hakkama iseseisvalt bussiga linna sõitma, et käia klaveritundides ja solfedžos
„Tõrva lastemuusikakooli ajal käisin ka suvekoolides, mis toimusid kas Valgas või Tartus ning neid korraldas Heino Elleri nimeline muusikakool.“ Peale põhikooli seadis Lepik sammud Tartu poole eesmärgiga õppida edasi muusikat ja klaverit.
„Astusin Heino Elleri nimelisse muusikakeskkooli ning alustasin õpinguid klassikalise klaveri erialal.“ Paralleelselt Elleriga alustas ta õpinguid ka Tartu Mart Reiniku gümnaasiumis, kus sai omandatud keskharidus.
„Elleri 4-aastane periood oli minu jaoks nii vaimselt kui ka füüsiliselt päris keeruline.“
Lepiku arvates oli tal väga tore kursus ja toredad õpetajad, kuid üksteise ületrumpamine esinemistel ja konkurssidel tekitas meeletu konkurentsitunde. Et püsida aga konkurentsis ja säilitada kõrge tase, tuli pidevalt selle nimel tööd teha ja väga tihti koolis harjutamas käia. „Muidugi oli hetki, kus pidin loobuma sõpradega aja veetmisest ning teinekord ei sõitnud nädalavahetustel ka maale, sest olin taas koolis harjutamas. Samas ma mäletan, et ma harjutasin ikkagi hea meelega ega tundnud, et ma teen seda kellegi teise pärast. Ikka iseenda ja eduka tuleviku pärast.“ Olles jõudnud muusika- õpingutega poole peale, seisis noor pianistiõpilane raske dilemma ees-kas jätta kool pooleli või mitte, kuna ta klaveriõpetaja ei suutnud pakkuda sellist moraalset tuge ja motivatsiooni, mida ta ootas ja oleks soovinud. „Tundsin, et midagi peab muutuma – kas jätta klaveriõpingud sealsamas katki ja leida uued väljakutsed, või saada omale uus klaveriõpetaja.“ Valituks osutus teine variant ning peale II kursust sai Lepiku uueks klaverijuhendajaks tuntud helilooja ja muusiku Lepo Sumera tütar Kadri-Ann Sumera. Kiidusõnu uuele õpetajale Lepikul jagus. „Julgen uhkusega öelda, et tegemist on maailma parima klaveriõpetajaga, vähemalt minu arvates. Ta nägi minus potentsiaali ja tuli ka nädalavahetustel välja, et minuga lisatunde teha.“
Tegus mitmel rindel
Kahe kooli kõrvalt suutis Lepik osaleda ka väitlusklubides, olla Tartu Noortevolikogu liige ja kahel korral käia ka Mudel Euroopa Parlamendil. Viimast neist soovitab ta ka kindlasti neile noortele, kes huvituvad rohkem ühiskonnateemadest ja poliitikast.
Peale Elleri muusikakooli edukat lõpetamist Tartus, võttis Lepik omale sihtmärgi minna edasi õppima pealinna, kus on suuremad võimalused end muusikaliselt edasi arendada. „Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse sain sisse klassikalise klaveri interpretatsiooni ja kompositsiooni erialale. Mina ise aga tahtsin õppida elektronmuusikat. Kahjuks sellele erialale ma õppima ei saanud, kuna konkurents oli väga tihe ja vakantseid kohti sellele erialale oli ainult 4.“ Alternatiive otsides leidis Lepik Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi. Seal on eraldi muusikahariduslik pool, kus on võimalik õppida ka laulmist, kooridirigeerimist, erinevaid instrumente ja veel helidisaini. Just helidisaini erialal ongi ta hetkel omandamas bakalaureuse kraadi. Ülikooliõpingute kõrvalt on ta ka kogu aeg tööl käinud, kuna peab oluliseks ise endaga toime tulemist. Kuna nädala sees täiskohaga töötamine tundus esialgu Lepikule täiesti võimatu ja ebareaalsena, siis käis ta nädalavahetustel klubis baaridaamina töötamas. Olgugi, et 2013.a alates on ta töötanud täiskohaga SEB pangas nõustaja ametikohal, käib ta ka senini vahel baaridaami ametit pidamas. „Ise tunnen, et kõike seda teen selleks, et mitte tunda kitsikust ja seda, et pean loobuma mõnest meelepärasest kontserdist või esemest, mida tahan endale lubada. Muidugi on mul ka väga toetavad vanemad, kellele saan igas mõttes alati loota. Kuid praegu, 24-aastasena tunnen, et tahan ise olla vastutav oma korteriüüri ja jooksvate kulutuste eest ning olla täielikult iseendast sõltuv.“
Võimsad lavaemotsioonid
Erinevate tööde ja ülikooli kõrvalt suutis Lepik ka ära käia Saku Suurhalli laval esinemas. Kõigest 5 päeva enne Eesti Laulu kontserti kirjutas Lepikule ta sõbranna, kes ütles, et Isac Elliot on Eesti Laulul külalisesinejaks ning talle on kiiresti vaja klaverisaatjat. Juba samal õhtul saadeti talle noodid ning 4. märtsil oli esimene proov esinemispaigas Saku Suurhallis. Lepik tunnistas, et proovide ajal tekkis tal närvide tõttu mõningaid viperusi, kuid põhikontsert tuli välja suurepärane. Esimene kohtumine Isacuga läks väga hästi. Soome poppstaarile jätkus vaid kiidusõnu: „Tema noore ea kohta on ta väga hea ja vahetu suhtleja, inglise keel oli ka väga puhas ja arusaadav. Mis mind veel väga üllatas, oli see, et Isac laulis laivis väga puhtalt ja minu jaoks suutis ta tõestada, et ei ole ta niisama ilus poiss, kes noorte neidude südameid vallutab. Ta tõesti oskab ka hästi laulda!“ Põhjanaabrite noort muusikut saatis ta kahe looga, ’’No one else’’ ja ’’Baby, I’’. „Lavalt maha tulles valdasid mind sellised emotsioonid, mida pole varem tundnud.“ Tulevikuplaanide koha pealt küsides vastab Lepik, et midagi kindlat ta ei oska öelda, kuid soovib tööd, mis pakuks talle palju rõõmu. „Senimaani on elu järjest rohkem andnud märke, et muusika on siiski see valdkond, millega peaksin edaspidi tegelema.“
