Kadrina kirikukoori dirigent Anne Peäske: „Algul pabistasin päris kõvasti...“

Hiljaaegu teatas oma tagasitõmbumisest Kadrina kirikukoori dirigendi kohalt 18 aastat seda tööd teinud Anne Peäske. Koor oli Anne juhtimisel saavutanud nauditava taseme, täis elurõõmu, nagu selle kollektiivi juht isegi.

Laialdane repertuaar võimaldab kooril esineda väga erinevate kavadega. Kuidas on need aastad möödunud? Mis saab koorist edaspidi? Nendele küsimustele palusime vastust Anne Peäskelt.

Kuidas möödusid aastad kirikukoori juhtides ja kujundades? Mis on mällu jäänud sellest ajast?

Olin kooris laulja, kui dirigent Ago Tint ühel päeval 'prahmas': oled ise konservatooriumi lõpetanud, hakka aga koori juhatama. Aga mina pole kunagi tahtnud ühtegi asja juhtida, veel vähem koori, aga näe, seekord mul polnud pääsu. Mul oli meeles isiklik kibe kogemus Türnpu- nimelise meeskooriga. See oli sedavõrd tuim koor, ja kui kaua nad veel oma partiisid õppisid, dirigent pidi tegema lausa teomehe tööd.

Ja siis ma mõtlesin: ma ei hakka elus enam kunagi koori juhatama.

Ago Tindil oli oreleid vaja üle Eesti parandada, nii ma siis koori üle võtsingi. Illar Hallaste pani koori käima, oli aeg 90ndate alguses.

Aga mina pabistasin ka algul väga kõvasti, sest koorijuhi tööga kaasneb suur vastutus. Et sa juhid ja vastutad, seda ei tohi sa välja näidata. Mitmed valusad löögid isiklikus elus mõjutasid mu äraminekut. Juba paar aastat otsisin koori ette uut dirigenti, aga ma ei leidnud teda mitte. Olin teinud seda tööd tasu saamata, sest kirik ei jõudnud palka maksta. No kes tuleks praegusajal ilma palgata seda pingelist tööd tegema?

Mis sind kirikukoori juures eriti vaimustas?

Kirikukoor vaimustab oma ülemeelikusega, elujõuga ja oma repertuaariga. Selle repertuaari pärast on kirikukoori tuldudki, on tuldud vaimuliku muusika pärast, aga lauldud on väga palju. Oleme palju käinud laulmas ka kaugemal.

Alles kadripäeval laulsime Eesti mesinikele nende kokkutulekul. Meile oli suureks auks, kui meid kutsuti Tori kirikusse võidutule süütamise tseremooniale laulma. Kirikukoor on Kadrina kooridest vast kõige enam võimeline üles näitama multifunktsionaalsust esinemiseks žanri kogu skaalal. Ega ma Kadrina koori päriselt maha ei jäta. Kui leian mingi huvitava teose, küsisin koorilt: kas ma tohin siis tagasi tulla? Koor vastas: „Oi, jee!"

See koor on üks väga suur osa minu elust. Ta on palju muutnud mu ellusuhtumist. Kooril on oma kõikehaarav vaimsus.

Kellele annad üle teatepulga?

Koori tuleb juhatama Anu Korsar, selle koori esimene dirigent. Ära minnes oli hea tunne, teadsin, kelle kätte usaldan selle väga iseseisva, väga tööka kollektiivi.

Anu on tõsine, tööd ei karda, huumorimeelega. Olen Anu peale kindel!

Suhted vallaga?

Minu jaoks on väga suur õnn see, et vallavanem võtab Anu palgale. Olen rääkinud paljude kirikukooride juhtidega, kes ütlevad, mida kusagil kirikukoori kohta räägitakse:
„See kõik, ka tasu maksmine on kiriku asi. Meie sellesse ei puutu." Aga Kadrina vald on kirikukoori toetanud väga palju - sõiduvõimalustega, riietuse ostmisel, toetanud meid oma sooja suhtumisega, sest kirikukoor on osa Kadrina kultuurist. Seepärast tahaks soojade sõnadega tänada meie Aivarit (vallavanem Aivar Lankeid -toim).