Kadrina segakoor laulis Neevalinnas
Eesti kirik keset suurlinna Jaani kirik ehitati Peterburi südalinna seal elanud eestlaste algatusel kui luterlik pühamu. Kirik valmis 27. novembril 1860. aastal ja ülemöödunud aastal tähistati pidulikult kiriku 150. aastapäeva.
Pooleteise sajandi jooksul on kirik üle elanud igasuguseid aegu. Eriti rasked aastad olid läinud aastasaja 30-ndad, kui kiriku tegevus lõpetati ning hoonest sai ehitusmaterjalide ladu ja kontor (!) . Tsaariaja lõpuaastail oli kiriku ümber koondunud peaaegu kogu Peterburi eestlaskond. Kui 1917. aastal mindi rongkäigule, oli rivis ligi 40 000 eestlast.
Jaani kirik on mänginud olulist rolli ka Eesti kultuuriloos. Kirikuõpetajana on seal teeninud eesti kultuuri suurkujud - Jakob Hurt ja Villem Reiman, organistina on tegutsenud seal Mihkel Lüdig ja Rudolf Tobias. Jaani kiriku kogudus oli alustanud oma tegevust juba 1842. aastal. Koguduse tegevus taastati 1994. aastal. Praegu on koguduses umbes 50 liiget. Nüüd plaanib kogudus hoonet endale tagasi taotlema hakata, sest siiani kuulub see Peterburi linnale, eestlased vaid rendivad (tasuta) hoonet.
Jaani kiriku taastamine läks Eesti riigile maksma 130 miljonit krooni ning taastamistöödega kaasnesid mitmed raskused ja konfl iktid. Hoone taaspühitseti 20. veebruaril 2011. aastal.
Kohtumisel segakoori liikmetega andis kiriku taastamisest ning sellega seotud seikadest põhjaliku ülevaate Jüri Trei, Eesti Vabariigi endine Peakonsul Peterburis ning meie kultuuriministeeriumi juhtiv ametnik.
Rääkides kiriku taastamisest lausus Trei: „Siin on kogu Eesti riik käinud tööl." Ja lisas: „Eesti kooridele on see väga pop koht, tulla siia laulma uhkesse kontserdisaali."
Seda uhkust ja ärevust sai tunda ka Kadrina segakoor dirigent Eve Vungi juhatusel, klaveril Merje Vahula.
Ettevalmistus oli põhjalik. Kuidas tulite mõttele minna segakooriga esinema Peterburi, maailmanimega kultuurilinna?
Vastab koori dirigent Eve Vunk: Me ise otsisime võimalust sinna minekuks. Eelmisel aastal käisime Riias. Pärast seda koor otsustas, et võiks ära käia Peterburis. Päris lihtne see ettevalmistus polnud. Ajasime asju Eesti Segakooride Liidu kaudu.
Mullu oktoobris käis asjaajamine, novembris saime teada, et vaid kaks nädalavahetust on terve 2012. a. suve jooksul veel vabad st võisime ühele nendest kandideerida. Igal laupäeval kell 14 toimuvad eesti kollektiivide kontserdid Jaani kirikus. Peale kooride esinevad ka orkestrid. Saanud aja kinni pandud, hakkasime esinemiskava kokku seadma. Kõige keerulisem küsimus minu jaoks oli: milline peaks olema kava? Kellele me esineme? Kes on need inimesed, kes tulevad kontserdile või kas neid üldse tuleb?
Lõpuks otsustasime koos kooriga, et esitame kava, mis sobiks kirikus ettekandmiseks. Meil oli juba kavas Theodore Dubois' „Messe breve in Es", mida olime esitanud kontsertreisil Walesis ja ka Kadrina kirikus.
Nii saigi see kavasse võetud. Et meil on kavas ka mitmed toredad ja populaarsed teosed ning ka uuemaid vaimulike teoste seadeid, siis arvasime, et nendest saame kokku päris sobiva kava. Siiski jäi õhku küsimus: millega alustada, millega lõpetada kontsert? Otsus oli ühene: „Laul Põhjamaast" (Ülo Vinter)! On ju see Eestiski tihti kontsertide avalooks. Ja lõpulookski kujunes rahva lemmikuks lauldud Peep Sarapiku ning Juhan Liivi sõnadele loodud „Ta lendab mesipuu poole". Laulul on sügav juhanliivilik põhi all ja imeline muusika, miks see ei peaks sobima lõpulooks? Nii jäigi.
Kuhugi võõrale maale külla minnes on kontserdi kavasse alati „sokutatud" ka mõni vastuvõtva maa teos, et publikuga lähemasse kontakti saada ja ilmutada pieteeditunnet. Peterburis oli selleks Pjotr Tšaikovski „Ööbis kuldne pilveke", Mihhail Lermontovi sõnadele, mis esitati vene keeles. Selle vastuvõtt oli bravuurne! Ehkki kava oli, nagu nüüd on kombeks öelda „seinast seina", pakkus see siiski läbilõike ja ülevaate koori võimalustest ning selle hetkeseisust. Publik, keda oli hulganisti, võttis kontserdi soojalt vastu. Erilise hellituse osaliseks sai koori solist Aive Meos, kellest räägiti kiitvalt ka pärast kontserti. Kontsertmeistrina esitas Merje Vahula klaveril ka soolopalasid, andes sellega koorile hingetõmbeaega.
• • •
Vaba aja sisustas koor Peterburiga tutvudes, mille heale kordaminekule aitas kaasa giid Ira Einamaa. Viie miljoni linnas on sadu vaatamisväärsusi, kunstiaardeid ja rahvarohkust kõigist maakera nurkadest. Elamusi pakkusid nii laevasõit mööda kanaleid ja Neevat kui ka kirikute ja muuseumide külastamine.
Tagasiteel tutvuti Puškini linnaga ja seal asuva Katariina lossiga. Päikeseloojangul ületati Eesti piir ning nagu laulurahvale omane, löödi Eve hääleandmisel lahti laulud.
