Käesoleva kümnendi lõpus minnakse üle nullenergiahoonetele

Paar aastat tagasi, 2010. aasta juulis jõustus Euroopa Liidus hoonete energiatõhususe uuendatud direktiiv 2010/31/EL, mille järgi peavad alates 2019. aastast kõik ehitatavad ühiskondlikud hooned ja pärast 2021. aastat ka kõik muud ehitatavad hooned vastama ligi null energiamajade kriteeriumitele.

Järgmisel aastal hakatakse Rae valda projekteerima kahte lasteaeda, mis on ette nähtud Peetrisse ja Jürisse ning mõlemat hoonet kavandatakse energiasäästlikena.

Info kogumise eesmärgil külastasid Rae vallavalitsuse töötajad Saue vallas paiknevat Nõlvaku lasteaeda, mis on üks väheseid ühiskondlikke nullenergiahooneid Eestis.

Rae vallavalitsuse keskkonnaspetsialisti Birgit Parmase sõnul on nullenergiahoone energiatõhusus väga suur. „Kasutatav energiakogus jääb väikeseks, sest küte, jahutussüsteem ja soe tarbevesi peaks olulisel määral pärinema taastuvatest energiaallikatest, sealhulgas kohapeal või lähiümbruse taastuvatest energiaallikatest, milleks võivad olla nii päike kui puit ja biomass," ütles Parmas.

Nõlvaku lasteaias oli hoone energiatõhususe tõstmiseks kasutatud erinevaid võtteid. Esmalt on hoone väga kompaktne ning peafassaad ja rühmaruumid on suunatud lõunakaarde. Hoonel on kolmekordsed klaaspakettaknad ning seinasoojustuse paksus on 400-500mm. Laesoojustuse paksus on 400-700 mm ning põranda- ja vundamendisoojustuse paksus 300400 mm. Nõlvaku lasteaia kütteallikad on maasoojuspump, termilised päikesekollektorid ja automaatikasüsteemi kaudu juhitav pelletiahi. Eluruumis säilib aastaringselt ühtlane ja mugav temperatuur, mis on umbes 20-24C° ning see tagatakse passiivselt. „Välispiirete parema isolatsiooni ja soojustagastusega ventilatsiooni abil vähendatakse soojuskadusid määrani, kus võimsast küttesüsteemist loobumine annab ehitamisel rahalise kokkuhoiu," selgitas Parmas.

Nõlvaku lasteaed on ehitatud Euroopa Regionaalarengu Fondi kaasrahastusel Saku ja Saue valla koostööna.