Politsei on naisega ühendust võtnud ja temalt lisateavet pärinud. Planeeritud on ka järgnevad tegevused, et oma tegevusega kahtlust äratanud mees tuvastada.  Analoogsetest juhtumitest keegi politseile teada ei ole andnud.

"Soovitame inimestel esimese asjana politseisse pöörduda, sest siis on võimalik laekunud infot kohe kontrollida ja häiriva tegevusega isik tuvastada. Viivitus võib isiku tuvastamise muuta keerukaks ja tema tabamine ei pruugi õnnestuda. Üldiselt soovitame metsaradadele jooksma minna võimalusel kellegagi koos ning kindlasti peaks kaasas olema mobiiltelefon.

Lisaks tuleb praegusel aastaajal arvestada, et metsamarjade hooaeg on alanud ning metsas ka marjulised. Teame, et osa neist kasutab näo kaitsmiseks erinevate putukate eest ka nn mesinikumaski ja keha on vaatamata soojale ilmale võimalikult hästi kaetud riietega. Sellises riietuses  ja tavapärasest erineva väljanägemisega inimese ootamatu kohtamine metsas võib samuti ehmatavaks osutuda," vahendas Kaja Kukk Politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonibüroost.

Naise teade oli järgmine:

„Head sõbrad, minu jooksmised on Raeküla metsarajal joostud. Täna käisin koos L-iga (nime asemele pandud initsiaal) 3 km jooksurajal jooksmas, jooksime eraldi, nii et silm-side oleks olemas. L. oli ca 30 m minust ees. Seal kus 3 km rada hargneb teistest radadest, nägin juba eemalt üleni mustas riietuses meest endast vasakul mändide vahel varjumas, oma ihuhädasi ta ei ajanud. L-ile hakkas ta järgnema, kui mind märkas keeras selja ja proovis end männi taha ära peita, kui olin temaga kohakuti, siis märkasin ka maski. Mees oli üleni mustas (dressipüksid, dressipluus, kapuuts oli peas + üleni must mask ees). Surmahirm oli silmis, algas elu kiireim jooks..., ei julenud enne tagasi vaadata kui lõpetasin. Kohutav, kohutav...Tean palju sõpru, kel meeldib seal jooksmas käia, palun ärge üksi enam jooksma minge ja võtke kas telefon või pipragaas kaasa vms. Olge ettevaatlikud ja tähelepanelikud, igasuguseid hulle on meie ümber."