Kaitseliit Haaslava vallas: alati on vaja energilisi ja teotahtelisi noori
Teadupärast Haaslava vallal oma kaitseväge ei ole, küll aga tegutseb meil Kaitseliidu üksus.
Kaitseliit (edaspidi KL) on vabatahtlik riigikaitseline organisatsioon, kuhu on liitunud mehed, kelle jaoks on tähtis Eesti maa ja rahva vabadus ning omariiklus. Mehed, kes vajaduse korral lähevad kaitsma meie maad ja rahvast ning kes on valmis rakendama oma oskusi ja teadmisi olukordades, kus on vaja abistada tsiviilvõime.
KL taasasutati Eestis 17.veebruaril 1990. Järvakandis peetud asutamiskoosolekul esindas Kambja kihelkonda ja Haaslava valda Harri Henn, hilisem KL Tartu Maleva pealik.
Aprillis 1990 tegi Harri Henn katse luua Haaslava KL üksus. Mehed kutsuti kokku, koosolekul valiti algatustoimkond, kuid kaugemale ei jõutud. Teine katse tehti 1992. aastal, siis käidi mõned korrad koos, kuid ka nüüd jäi asi seisma. Praegu tegutsev KL üksus loodi 1994.aasta kevadel. KL Haaslava (üksik) rühm asutati ametlikult 9. jaanuaril 1995.
Novembris 1995 liideti KL Haaslava, Mäksa ja Võnnu rühmad ühtseks M(maa) kompaniiks. Haaslava rühma koosseisu kuulusid lisaks meie valla meestele veel Kambja ja Ülenurme kaitseliitlased. Praegu kuuluvad Haaslava kaitseliitlased KL Tartu Maleva Esimese malevkonna koosseisus olevasse Lõuna kompaniisse.
Haaslava kaitseliitlased on osa võtnud erinevatest KL Tartu Maleva väliharjutustest ja õppustest, suurõppusest „Kevadtorm", osaletud Tartu maleva sõduriproovil, käinud erinevatel kursustel - baasõppekursus BÕK, reservväelaste õppekogunemine RÕK, tankitõrje, kuulipilduri, meditsiini, langevarjuri, minööri jne kursustel.
Suvel 1997 käisid meie kaitseliitlased Paldiskis ja Pakri poolsaarel rahvusvaheline rahupartnerluse suurõppusel „Baltic Challenge 97." Kaitseliitlane Ülo Pedel on saanud rahuvalvemissioonide ettevalmistuse ja väljaõppe Põhjala lahingugrupis.
Alates 1995. aastast käisid Haaslava kaitseliitlased omal algatusel iga kuu esimesel pühapäeval koos käima. Traditsioon sai alguse rühmapealikest, kes said maleva staabis väljaõpet ja soovisid seda meestele edasi anda.
Harjutasime erinevaid lahingoskusi, maskeerumist, varjatud liikumist maastikul, orienteerumist, esmaabi, luuret, varitsuse korraldamist jne. Käies erinevates kohtades õppustel, said paljud koduvalla metsad ja teed selgeks. Aastalõpul korraldasime püstolist täpsuslaskmist, kus parima tulemuse saavutanu sai auhinna.
Laskeharjutustel käimist on soodustanud asjaolu, et aastatel 1991-2003 oli KL Tartu Maleva üks lasketiire Möldripalu karjääris. Praegu asub Haaslava vallas Palukülas Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste lasketiir, mida kasutavad ka kaitseliitlased.
Kaitseliitlaste relvadeks olid esialgu Soome vintpüssid, hiljem AK automaadid ja praegu automaatpüssid AK 4. Väiksemad käsitulirelvad, püstolid ja revolvrid olid ja on enamasti ostetud kaitseliitlaste isikliku raha eest ja malevas arvele võetud.
Tavaliselt oli kogunemiskoht Tuigo vanas koolimajas, kuid olid olemas ka kokkulepitud kohad, kus mehed pidid häire korral kogunema. Ka oli paika pandud esmane tegevus kriisisituatsioonis. Aeg ajalt olid tegevusse kaasatud Sillaotsa Põhikooli Noored Kotkad ja mõnel korral ka Naiskodukaitse liikmed. Suvel korraldasime ühise pikniku. Koos Haaslava Taluseltsi rahvaga korraldasime ühise peoõhtu. On loomulik, et lisaks oma tegemistele käisime korralikult ka malevkonna õppustel ja üritustel. Aasta jooksul käisime koos umbes paarkümmend korda.
Hoides sidet möödanikuga, olid KL Tartu Malevas liikmetena kirjas kaks ennesõjaaegset KL Haaslava kompanii liiget - Julius Ivane ja Heino Liivola.
Praegu saavad meie kaitseliitlased kokku 4-5 korda aastas, korralistel maleva õppustel, laskeharjutusel ja aastakoosolekul.
Sillaotsa kooli juures tegutsevad alates 1997. aastast Kodutütarde ja Noorte Kotkaste salgad, kelle juhid on olnud Leelo Küün, Kaie Käär, Annika Tõnurist, Johanna Annamaa, Taivo Kirm, Veiko Kõiv ja Karl Pleksner.
Rohkem kui tosin aastat on Haaslava vallavalitsus ja volikogu rahastanud kohalike kaitseliitlaste ning kodutütarde-noorkotkaste tegemisi.
Haaslava rühma malevlased ja kodutütred-noorkotkad on igal aastal osalenud Eesti Vabariigi aastapäeva ja taasiseseisvuspäeva tähistamisel, olnud auvalves ning asetanud lilli Kurepalu vabadussamba ja Reola lahingupaiga mälestuskivi jalamile.
KL on teinud suure arengu paremuse poole ja muutunud arvestatavaks osaks meie riigi kaitsejõududes. Võrreldes KL loomise algusaastatega, on vallarahva suhtumine laigulistesse mundritesse riietatud meeste vastu paranenud.
KL ridadesse on alati vaja energilisi ja teotahtelisi noori. Kui Sinu jaoks on oluline oma perekonna turvalisus, tahad täiendada oma militaarteadmisi ja -oskusi, tahad osaleda kaitseliitlaste tegemistes, tule Kaitseliitu.
