Kaks aastakümmet õpilasvahetust Võru Kesklinna Gümnaasiumis
Viimase kutsel külastas õpetaja Parv Rosenheimi kooli ja tutvus sealsete õpetajate ning direktoriga. Sellest sai alguse kirjavahetus ja õpilaste tihedam omavaheline suhtlemine. Kuna Eesti oli tookord baierlastele tundmatu ja ohtlik maa, siis tegid nad meile ettepaneku neile külla sõita. Pärast mitmekuist keerulist viisade taotlemist ja suhtlemist erinevate riikide saatkondadega saigi teoks meie kooli esimene reis Rosenheimi.
Ühel 1993. aasta märtsikuu vihmasel hilisõhtul saabuski bussitäis eesti õpilasi Rosenheimi linna parkimisplatsile, kus ootasid meid võõrustavad saksa pered. Tookord olid kaasas õpilased vanuses 10-14, kes õppisid saksa keelt esimese võõrkeelena. Kõik said keeleliselt hakkama. Meie lapsed, kes olid harjunud elama kitsastes tingimustes, imestasid saksa laste uhkete ja avarate eluruumide üle. Esimene õnnestunud külaskäik pani aluse õpilasvahetusele, mis on kestnud 20 aastat.
13.-18. septembrini 2011 olid 15 Rosenheimi õpilast ja 2 õpetajat taas Võrus. Neid võõrustasid meie 6.-9. klassi õpilased; peamiselt need, kes eelmisel sügisel külastasid Baierimaad. Seekordse kohtumise põhiteemaks oli käeline ühistegevus õpitubades ning sportlik tegevus vabas looduses. Saksa tüdrukud ja õpetajad olid lausa vaimustuses Aila Näpustuudiost kui omapärasest meisterdamiskohast. Koos meie õpilastega valmistati kaarte iiri tehnikas, mis oli saksa õpilastele täiesti uudne. Sakslastele meeldisid näpustuudio tüdrukute poolt valmistatud nukud ja meened, mida nad oma perele hulgaliselt kingituseks kaasa ostsid. Teises õpitoas tutvuti savi hingeeluga - keraamik Aivar Rumvoldi juhendamisel vooliti savist vilepille. Rõõm oma kätega valmistatud esemetest oli suur. Kuna savi vajab kuivamist ja põletamist, siis jäid laste valmistatud meistritööd veel keraamiku valvsa pilgu alla ning jõuavad alles jõuludeks omanikeni.
Võru linna õpiti tundma fotojahikaudu. Õpilased jagunesid saksa-eesti segarühmadesse. Etteantud plaani järgi otsiti üles meie linna tähtsamad vaatamisväärsused ja tehti nendest fotod. Nähtu põhjal valmisid esitlused meie linnast.
Järgmisel päeval toimus kooli aulas ühine sõprusõhtu, kus kanti ette fotojahi esitlused ning toimus pidulik õhtusöök. Meeleolukas ja seltskonda ühendav tegevus oli kooli huvijuhi Anu juhendamisel eesti rahvalike tantsude õppimine.
Maakonna vaatamisväärsustega tutvumiseks korraldasime ühise väljasõidu marsruudil Meremäe - Vastseliina linnus - Haanja - Rõuge. Kuna ilm oli vihmane, siis vaimustuti enim Piiri kõrtsi keskaegsest ekspositsioonist. Kenasti renoveeritud kõrtsis oli võimalik raudrüüd selga proovida ja end rüütli täisvarustuses pildistada.
Õpilasvahetuse organiseerimine nõuab õpetajatelt pikaajalist ettevalmistust. Esmalt tuleb koos õpilastega välja mõelda teema, kooskõlastada see partnerkooliga ja leida kohtumiseks sobiv aeg. Kuna iga ettevõtmine nõuab kulutusi, on tarvis otsida sobivad fondid, kes tegevust rahastaksid - tuleb kirjutada projekte. See nõuab palju uusi ideid, tohutult energiat ja aega, tulemus ei pruugi aga alati olla positiivne. Ka saksa õpilasi võõrustada soovivate perede leidmine on mõnikord seotud raskustega.Õpetaja tasu selle suure töö eest on õpilaste rahulolu ja rõõm külalisega koosveedetud päevade üle ning motiveeritum võõrkeele õppimine.
Mida arvavad meie kooli õpilased õpilasvahetusest?
Jürgen (7. kl):
Tegelikult oli võõrustamine raske töö. Proovisime ikka, et võõral oleks hea olla. Ta pigem andis perele, kui võttis. Minu saksa ja inglise keel arenesid ka. Sakslastel on minu arvates koolis raskem, sest kui nemad saavad kehva hinde, siis järele vastata ei saa. Minu külalisele meeldis hommikul süüa saiatooteid, mida mina ei söö. Kõige tore-dam oli perepäev Otepää seikluspargis.
Helen (7. kl):
Mulle meeldis sakslase võõrustamine. Sain selgeks mõned uued sõnad saksa keeles. Sain ka rohkem teada Saksamaa kohta. Näiteks on seal linnad suuremad kui Eestis. Sain endale uusi sõpru ja see oli väga tore.
Lisete (7. kl):
Mulle meeldib väga, kui mul on külalised või ma ise lähen külla. Käisin ise eelmisel sügisel Saksamaal ja nemad võõrustasid mind. Ma loodan, et see oli neile sama huvitav kui mulle. Mulle an-dis see võõrustamine rohkem keelepraktikat, kuna pidin võõrkeeles rääkima. Hommikuti valmistasime söögi saksa moodi - meil olid ahjust tulnud kuklid ja šokolaadikreem. Õhtusöögiks andsime eestipärast toitu. Suhtlesin ka teiste saksa tüdrukutega. Arvan, et suhtlemisel on tähtis viisakus ning peab proovima õigesti rääkida.
Gerret (7. kl):
Ma käisin oma külalisega igal pool ringi. Vaatasin, kuidas saksa tüdruk meil vanemateta toime tuleb. Sain teada, et Saksamaal on mõnes linnas inimesi rohkem kui Eestis kokku. Saksa tüdruk tõi meie perele kingituse kaasa, mille üle oli mul hea meel.
Ode Maria (7. kl):
Õppisin uusi saksakeelseid sõnu ja kindlasti arenes ka minu inglise keele oskus. Oma külalisega vesteldes sain uusi teadmisi Saksamaast ja sealsest koolielust. Tore on, et leidsin mitu saksa sõpra.
Grete (7. kl):
Mina õpetasin oma külalisele eesti keelt ja tema mulle saksa keelt. Nüüd tean, mida tähendab sõna "Schmetterling". Vabal ajal kuulasime muusikat ja mängisime arvutimänge.
Laura ja Liset (7. kl):
Saksa õpilaste külaskäik oli tõeliselt uudne kogemus. Omavahel rääkisime nii inglise kui ka saksa keeles. Meil oli palju toredaid ühiseid ettevõtmisi. Saksa õpilased käisid koos meiega õppetundides ja nägid, missugused on meie tunnid. Inglise keele tunnis said ka nemad kaasa töötada. Perepäeval käisime Otepää seikluspargis ja Bernhardi spaas ujumas. Need toredad päevad koos sõpradega jäävad kauaks meelde.
Suur tänu selleaastase õpilasvahetuse toetamise eest kuulub Hasartmängumaksu Nõukogule, kes rahastas meie õpitube; Võru Kesklinna Gümnaasiumile; Võrumaa Turismiinfopunktile; Jaagumäe Toidukeskusele ning lastevanematele, kes võõrustasid õpilasi ja sisustasid perepäeva.
