Olles aastaid maju projekteerinud, tundis Mati Õun suurt huvi ajaloo ja eriti sõjaajaloo vastu. Eesti Vabariigi ajal ongi ta ennast pühendanud selle valdkonna uurimisele ja raamatute kirjutamisele.

“Mida vanemaks ma jään, seda laisemaks, aga Hanno, minust noorem, on hakkamist täis. Tema kirjutas minu poolikud raamatud valmis,” tunnistas Mati Õun. Kahasse valmisid “Purjed ja püssirohi. Võitlused Läänemerel 18. saj” ja “Võitlused Läänemerel 1914-18”. Mati Õunalt üksi ilmus “Vaateid merekindlustele Tallinna lähiümbruses”. Eesti Sõjamuuseumi direktori asetäitja Leho Lõhmus oli Mati Õuna sõnul see mees, kes teda õhutas looma süsteemi kõikidest punkritest, käikudest ja rannapatareidest. Neist on kirjutanud raamatu ka Heino Gustavson, kuid temal polnud kasutada selliseid kaarte, nagu oli Õunal, kes kirjeldas värvikalt juhuslikku kaardileidu arhiivist.

Hanno Ojalo tutvustas endakirjutatud osi mõlemas raamatus. Tema arvates peaks huvilistel nende põhjal tekkima ettekujutus I maailmasõja lahingutest meie vetes. “Purjed ja püssirohi” on aga nii kaunilt kujundatud, et Ojalo arvates võiks see raamat konkureerida iga-aastasel kaunimate raamatute konkursil. Autoril on plaan kirjutada teosele järg sellest, kuidas 19. sajandil Läänemerel sõditi. “Oleks tore, kui Läänemere sündmused oleks raamatutega kaetud,” arvas Hanno Ojalo. Puudu ongi vaid raamat 19. sajandi kohta.

“Ajalugu pole lõplik, ajalugu ei saa kunagi valmis,” kommenteeris Mati Õun.

Raamatud on müügil Rannarahva Muuseumis.
___________________________________________________

“Purjed ja püssirohi. Võitlused Läänemerel 18. saj“ käsitleb meresõja sündmusi Põhjasõjas 1700–21 ning sellele järgnenud Vene-Rootsi sõdades 1741–43 ja 1788–90. Sõjalood on sedapuhku vürtsitatud kuningate-keisrite-keisrinnade eluseikadega.

“Võitlused Läänemerel 1914–18“ annab ülevaate I maailmasõja sündmustest meie kodumerel ja selle rannamail.

“Vaateid merekindlustele Tallinna lähiümbruses“ on pühendatud autori lapsepõlvemaa Viimsi kaunitele ja tarkadele naistele ning julgetele meestele, nagu raamatu tiitellehe pöördel seisab. Juttu on selles 20. sajandi militaarehitistest – rannapatareidest ja nende suurtükkidest, betoonpunkritest. Näeme, et suur osa sellest militaarpärandist mahub Viimsi valla maadele – Naissaarele ja meie kodupoolsaarele.