Eelmisel aastal registreeriti vallas 43 sündi ja 26 surma. 31. detsembri seisuga oli riigi maakatastris registreeritud 6391 katastriüksust pindalaga 15490,4 ha, mis moodustab 86,6 % omavalitsuse maafondist, mida on kokku 17 887,7 ha. Ehitustegevus oli eelmisel aastal vallas languses, kuigi projekteerimine on püsinud jätkuvalt samal tasemel. Võrreldes varasema ajaga on märkimisväärselt vähenenud detailplaneeringute algatamine ja kehtestamine.

Vallas on kokku avalikult kasutatavaid teid ja tänavaid ligi 300 km ning nende hoolduseks ja remondiks kulus 2012. aastal 162 054 eurot.

Talihoolduseks kulus sellest 73 685 eurot. Suvine teehooldus koosnes põhiliselt kruusateede greiderdamisest ning Karjaküla karjäärist purustatud kruusa pealeveost probleemsetele teelõikudele. Lisaks remonditi ja puhastati truupe ning niideti teeääri, millele kulus kokku 36840 eurot.

Tolmutõrje läbiviimiseks Ohtu kalmistu teel, Põllküla läbival teel, Side teel, Kloogal Metsa tänaval ja Lohusalu külaringil kulus aastas 6 156 eurot.

Kõige mahukam oli Lehola aleviku peamiste teede asfaltkatete remont. Tööde käigus freesiti olemasolevaid teekatted, lisati täiendavalt uut freesmaterjali, tihendati ja pinnati graniitkillustikuga. Tööde kogumaksumuseks kujunes 45 373 eurot.

2012. õppeaasta märksõnadeks oli koolivõrgu korrastamine, mis on toonud kaasa omavalitsustele ja haridusasutustele otsustamise gümnaasiumide jätkusuutlikkuse üle oma vallas või naabervaldade piires. Meie valda antud probleem õnneks otseselt ei puudutanud, kuna meil on kasvav põhikool ning puudub gümnaasium. Küll aga oleme mures pidevalt suureneva õpilaste arvuga naabergümnaasiumide pärast, et meie valla õpilastel oleks koht pärast kuuenda ja üheksanda klassi lõpetamist õpinguid jätkata.

Eesti rahvastikuregistri andmetel oli 10.09.2012 seisuga Keila valla alaliste elanike seas 1017 last, kellest koolieelikuid (kuni 7 aastani) 385.

Raskeim ja hetkel kõige enam probleeme põhjustav töövaldkond on jätkuvalt lastekaitse- ja peretöö, kus on äärmiselt raske muutusi esile kutsuda. Samas peab mainima, et häid tulemusi on saavutatud võrgustikutöös (haridusasutus, perearst, politsei jne).

Lisaks riiklikele võimaldab vallavalitsus oma elanikele mitmeid kohalikke teenuseid, toetusi ja soodustusi.

See on hästi lühike kokkuvõte möödunud aasta tegevusest.

Selle aasta mai lõpu seisuga lõpetati ja võeti vastu tööd Lehola reoveepuhastis. Ehitustööd koos järelevalvega läksid maksma 417 019 eurot, millest 354 466,15 tasus SA KIK ning omaosaluse, milleks oli 62 552,85 eurot, leidis vald enda vahenditest.

Mais lõpetati Keila ja Harku valda ühendava ühisveevärgi ja kanalisatsiooni trasside heakorratööd. Nüüdseks on tööd vastu võetud ja trassid ootavad pumpla ning reoveepuhasti valmimist.

Samuti on suuremas osas lõpetatud Keila-Joa aleviku vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine. Kohe on lõppemas alevikusisesed tööd. Samuti on suuremad tööd lõpetatud puurkaev-pumpla-veetöötlusjaama ehitusel ja juba lähiajal planeeritakse aleviku vesi juhtida trassi läbi uue pumpla. Väiksemad tööd, kaasa arvatud heakorratööd, on planeeritud lõpetada juuli esimesel poolel.

Mais parandati ja taastati 20 meetrit Karjaküla kalmistu piirdeaeda, mille siiani kindlaks tegemata autojuht talvel puruks sõitis.

Kloogarannas rekonstrueeriti mais raudteejaama viiv sild, mis sai puidu asemel betoonkatte ja on tänu sellele nüüd vastupidavam. Sellel aastal paigaldati vallavalitsuse tellimisel suveperioodiks välikäimlad Kloogaranna rannaalale ja Laulasmaa randa.

Jõudsalt käivad Laulasmaa ja Kloogaranna kergliiklusteede ehitustööd, samuti Treppoja silla ehitus. Ehitajate sõnul pidavat tööd olema graafikus ja need peaksid valmis saama septembri lõpuks.

Suuremateks tee-ehitusteks on vallavalitsus plaaninud sellel aastal Laulasmaa külas Side teele ja Tuulna külas Türnpuu teele mustkatte panemist, mis esialgsete läbirääkimiste põhjal peaks teostuma juba juulis. Tänu sellele saavad need teed tolmuvabaks.

Klooga aleviku kergliiklustee ehituse riigihanke tulemused on välja kuulutatud ning ehitaja juba välja valitud. Tee ehitusega alustatakse septembris.

Klooga järve supluskohta tuuakse veel selle kuu jooksul juurde liiva ning rajatakse paatide vettelaskmiseks koht, mis asuks supluskohast eemal ega segaks rannakülastajaid.

Lõpetuseks soovin kõigile ilusat võidupüha. Mõelge sellel päeval meie riigile ja sellele, kas me ise oleksime valmis Eesti riiki ja tema väärtusi kaitsma!

Mäletagem oma esivanemaid ja Vabadussõja võitlejaid, kellele võlgneme tänu oma iseseisvuse eest!