Kiirelt on see aeg läinud, kui palju on elu muutunud! Paljud pole eluga rahul, sest hinnad tõusevad, maa jääb tühjaks, inimesed lahkuvad välismaale, võimulolijad on ülbed jne.

Samas unustame või ei taha tunnistada, mida oleme saavutanud. Juba iseseisvus ise kaalub kõik pahed üles. Ja iga asi tahab aega, ega Mooses ilmaasjata nelikümmend aastat ehk kaks inimpõlve oodanud õiget aega. Seega meie peame veel mitukümmend aastat ootama enne, kui asi paremaks läheb. Paljud Euroopa demokraatlikud riigid on aastasadu lihvinud oma ühiskonda, on loomulik, et teeme palju vigu. Küll pikapeale asi paika loksub.

Kui võrrelda meie arengut paarikümne aasta jooksul nõukogude ajal toimunuga, ja seda just kohalikul tasandil, oleme vähemalt „materiaalse baasi" loomisel väga edukad olnud.

Loetlen veidi: varisemisohtlike lagedega ja räämas koolihoone Kilingi-Nõmmes on täiesti kaasaegne, ka algklasside maja on korras, samuti internaadihoone, valmis uus staadion, klubi on renoveeritud, samuti muusikakool, päevakeskused, raamatukogud, ehitati uus laululava, remonditi haiglahoone, ehitati uus sotsiaalmaja, kirikuhoone on enam-vähem päästetud, ehitati kabel kalmistule, äsja avati renoveeritud kauplus, päästeteenistusel ja politseil on korralik ulualune, apteek on kaasaegne, bussijaam on korralik, valmis reovee puhastusseade ja äsja anti käiku uus veetöötlusjaam, valgustatud suusarajad ootavad sportijaid, Talile saab sõita mööda asfalti, järgmisel aastal ka Jäärjasse. Kõike ei tule meelde, aga need on faktid. Oleks ainult elanikke neid hüvesid nautimas!

Muidugi on poode kinni pandud ja töökohti väheks jäänud, aga see pole seotud iseseisvusega. See on seotud üleminekuga kapitalistlikule majandusmudelile, sest kahju küll, see ilus sotsialism ei olnud jätkusuutlik!

Kirume, et Laar laskis meie põllumajanduse põhja. Kas tõesti keegi arvab, et meie vaene riik oleks NSVL kombel suutnud sellist kulupõhist tegevusala ülal pidada? Nii kallist toodangut ei suudaks praegu keegi osta ka. Kinni tuleb hoida oma kultuurist, traditsioonidest, nn pehmetest väärtustest, kuid majanduses on teised reeglid.

Ülemaailmsed protsessid mõjutavad ka meid, kuidas me raskustest välja rabeleme ja paremale järjele jõuame, on küsimus, millele pole kerge vastata. Eks see vist oleneb rahva visadusest, vastupanujõust ja tarkusest. Proovigem olla järgmisel aastal siis veidi paremad!