Karel Tölp: teehoiukava kohta tuli tavatult palju ettepanekuid
Ma ei mäletagi varasematest kevadetest pilti, kus toonekured oleks pidanud sumpama paksus lumes.
Nüüdseks on siiski lumi sulanud, kuid päris kevadet soojade ilmadega ei ole veel tulnud. Tavatult hiline kevad sulatas lume ajaks, kui mõnikord juba nobedamad näpud seemneid mulda on külvanud. Hiline sulamine mõjutas ka vallavolikogu toimumise aega.
30. aprillil toimunud korralisel vallavolikogu istungil kinnitas volikogu selleaastase peamise investeeringutekava ehk teehoiukava.
Korraline volikogu koosolek ei toimunud sedakorda kuu viimasel neljapäeval vaid kuu viimasel päeval. Istungi aeg lükkus suuresti edasi, kuna varem ei olnud võimalik tutvuda teede olukorraga ja ei olnud võimalik teehoiukava kokku panna.
Nagu tavaks on saanud, siis on saanud kõik inimesed teha omi ettepanekuid teehoiukavasse. Sel aastal tuli neid tavatult palju, koguni üheksa.
Kahjuks küll kõiki soove täita ei saanud, kuid suurem enamus sai siiski kavasse sisse viidud. Riigilt laekus teede ehituseks sel aastal 59 700.- eurot, lisaks sellele plaanisime võtta 150 000.- eurot laenu. Kava koostamise käigus selgus, et ilma 50 000.- euro võrra laenu võtmise mahtu suurendamata ei saa kava terviklikult kokku panna. Seetõttu tegi vallavalitsus vastavasisulise ettepaneku volikogule, kes ka sellise kava heaks kiitis. Kokku on sel aastal plaanis teede ehituseks investeerida 259 700.- eurot.
Mustkate on plaanis panna Puruküla (osaliselt) ja Karu teele ning Savi tänavale (osaliselt). Kergliiklusteedest on plaanis sel aastal ära ehitada Võistes Sadama tänavast Kaare tänavani ja Allika tänavast lasteaiani ning Uulus koolimajast ca 400 m Laadi suunale. Käesoleval aastal on plaanis teed katta freespurukattega.
Suurematest kruusateede ehitustest on plaanis remontida Pilli tee ja Tahku tee, lisaks mitmed väiksemad tööd.
Siinkohal peab ära märkima, et teehoiukavas on hinnad võetud arvutuslikud ja ei ole tulnud hangetest. Eelmine aasta näitas, et mitmetel teedel ei õnnestunud ehitushindasid ette ennustada ja objektide kallinemise tõttu jäid paar teed ehitamata. Kahjuks ei ole võimalik ka sel aastal täie kindlusega enne hanke teostamist öelda, kas kõik planeeritud teed ehitatud saavad.
Aastal 1995 sai vald oma tänase nime - Tahkuranna.
Ennem seda kandis vald Uulu valla nime. Uus nimi on vallal 1. juunist ja selle kuupäeva ümbruses on igaaastaselt peetud valla Nimepäeva nime all küladevahelist spordipäeva. Iga asi kipub ajapikku väsima ja vajab muutmist. Tänuväärse töö võtsid ette vallas toimetavad seltsid ja pidasid väga töises õhkkonnas kolm koosolekut. Töö tulemusena on toimunud märgatav sisuline muutus ürituse formaadis. Julgustan siinkohal kõiki Tahkuranna valla elanikke 1.juunil huvitavast üritusest osa võtma! Täpsema kava leiab käesolevast lehest ja valla kodulehelt.
Üle-eelmises valla lehes kirjutas volikogu poolt Uulu Põhikooli hoolekogu liikmeks määratud Urme Raadik artikli enda tutvustamiseks, koostööle kutsumisest ja oma nägemusest koolist. Kahjuks, või ka õnneks, on inimesed erinevad ja said seetõttu artiklist erinevalt aru.
Artikliga ei ole tahetud väita, et koolis on midagi valesti, liiatigi kedagi solvata. Igatahes küttis see kirgi ja ainuisikuliselt otsustasin jätta eelmisel korral ühe artikli lehest välja, et see saaks vajadusel ilmuda selles lehes. Vallamajas pidasime 2-tunnise ja koolis ligemale 3-tunnise koosoleku hariduskomisjoni esimehe ja ühe Tahkuranna valimisliidu esindajaga. Koolis toimunud koosolekul osalesid ka kõik õpetajad. Tänaseks on meile teatatud, et ei soovita selle artikli ilmumist enam.
Mul oli hea meel selle üle, et mõistus võitis, kuid täna pean tunnistama, et ikkagi on jätkuvalt inimesi, kel on vaja hoida kirgi kooli ümber üleval. Eks siin peavad endale erinevatel ajaperioodidel viimase paari aasta jooksul kõik osapooled: vallavalitsus, kooli juhtkond, õpetajad, hoolekogu ja Valimisliit Tahkuranna, tuhka pähe raputama, kes kogenematusest, kes teadmatusest, kes võib-olla isegi pahatahtlikusest. Eks aeg ongi põhjustanud teineteise usaldamatuse ja igas asjas tondi nägemise. Noorima osapoolena teen veelkord siira ettepaneku, lõpetada pidev vaenutsemine ja asuda usalduslikule konstruktiivsele koostööle!
Koolis on olemas oma ainet hästi edasiandvad õpetajad, vald on viimastel aastatel panustanud tublisti kooli infrastruktuuri ja spordivõimaluste parandamisse. Jätkame õpetajate motiveerimise eesmärgil kõrgemate palkade maksmist kui nõuded ette näevad.
Uulu Põhikooli direktor on teinud tublit mõttetööd kooli arendamisel ja plaanib sellest lähiajal täpsemalt kirjutada. Kui varasemalt tegelesid lapsed väga mahukalt suusatamisega ja saime suusaklassi nime all valdkonnaga tegelemiseks riigilt lisaraha, siis uued planeeritud tegevused tooksid Uulu Põhikooli lisaks suusatamisele korvpalli. Antud tegevused on heaks kiitnud nii vallavalitsus kui volikogu.
Jõudu elluviimiseks! Kui koolimaja muidu on seest ja väljast heas korras, siis väga väsinud on arvutiklassi masinapark. Loodame sel suvel kogu komplekti välja vahetada. Arvan, et lapse kooli panemiseks on Uulu Põhikool jätkuvat hea valik.
Hiljutine Pärnu Postimees kirjutas, kuidas vallaametnikud kanuudega allavoolu sõitsid. Kahjuks kirjutas leht ainult sõidu eesmärgi ühest poolest, ehk jõkke langevatest puudest.
Sõidu eesmärgi teine pool on seotud samuti Reiu jõe kõrge veetasemega, aga puudutas oluliselt Tahkuranna valda. Nimelt on olnud Surju vallvanemal Jaanus Männikul mõte lasta Reiu jõest suurem veehulk merre läbi Uulu kanali.
Meile on aga viimased paar aastat teinud just muret Reiu jõe liigkõrge veetase, mis on uputanud Ura jõe vana sängi kaudu Pihla elamupiirkonda Laadi külas. Teoreetiliste plaanide kohaselt võiks suurendada vee läbilaskevõimet Valga maantee alusest truubist, mille me oleme Pihla piirkonna uputuste vähendamise tarvis siibriga enam-vähem sulgenud ja suurendada kraavi või truupide lisamise näol veehulga pääsu läbi Pihla piirkonnas Jõe tee kruntide Uulu kanalisse. Selline Ura jõe vastupidine liikumine on toimunud juba aastaid.
Praktikas on see teostatav, kuna Uulu kanali veetase on oluliselt madalam, kuid siinkohal ei saa ära unustada põhjust, miks üldse Uulu kanal ehitati. Liigsuure veemahu toomisega võib kaasneda see, et kanal ei võta vett vastu ja hakkab uuesti Ura jõge ülesse paisutama. Käesoleval kevadel teostasime mitmeid veetaseme mõõtmisi mõlemalt poolt Valga maanteed, et saada selgemaks, kuivõrd sünkroonis veetasemed siibriga varustatud truubipooltel liiguvad. Lisaks võtsime mõõdud Pihla piirkonnas Uulu kanali veetasemelt. Väike matk kanuuga näitas, et tegelikud uputusprobleemid Surju asulale algavad palju varem, kui Ura jõe suue. Mingil määral on veehulga läbipääs piiratud vette langenud puudest, kuid peamise piiri seab jõgi enne Laadit, kust hakkavad kõrged kaldad ja veemahu läbipääsuhulk on piiratud. Seetõttu ma ei usu, et Uulu kanalist Surju asulale üldse kasu oleks.
Võimalik, et Surju vald on siiski huvitatud hüdroloogilt eksperthinnangu saamisest.
Samasugused inimesed elavad nii Surju kui Tahkuranna vallas, kuid ühtede inimeste heaolu parandamist ei saa me kindlasti lasta teha teiste inimeste arvelt.
Eks siinkohal peavad eksperdid andma oma hinnangu, kuid arvestades kevadel võetud veetaseme näitusid ja varasemat kahte veerohket kevadet, peame lähiajal leidma lahenduse Pihla piirkonnas kevadiste veetasemete langetamisele.
Olenemata siibrist mõjutab Reiu jõgi veetaset Ura jõe vanas sängis siiski märgatavalt.
Päikest!
