Kas Eesti filmimeka? Mida tähendab Tarvastu filmifenomen?
Mustla rahvamajas sai uudistada valikut Eesti filmide kostüümidest ja filmiplakatitest. Oma filmijäädvustusi Tarvastust näitas tuntud filmimees Märt Müür ja Tarvastu Gümnaasiumi õpilane Carl Custav Mäeorg tutvustas oma tegemisi filminduse alal. Päev lõppes uue Eesti filmi "Seenelkäik" vaatamisega rahvamajas.
Filmivaimuvald ehk Tarvastu fenomen
Loodan, et 4. detsembri filmipäev pakkus sellel osalenuile avastamis- ja äratundmisrõõmu ning muid elamusigi, kuid ta oli oluline ka Eesti filmi 100. aastapäeva ürituste jadas, kergitades katte ühe paikkonna vaat et müstiliselt filmilooliselt olemuselt. Mida siis see Tarvastu filmifenomen tähendab?
Esiteks asuvad Tarvastus Eesti filmi rajaja Johannes Pääsukese emapoolse suguvõsa juured. Tema ema Ell Pääsuke (sündinud Bloom) oli Tarvastu mõisa Ojapere talu teenija. Ell Bloom ja Jaan Pääsuke laulatati 13. veebruaril 1883 Tarvastu kirikus.
Teiseks on Tarvastust, siit pärit ja siinsetest inimestest, elust, sündmustest jäädvustatud filmilindile väga rikkalik materjal nii kroonikapaladena kui dokumentaalfilmidena, nii Eesti Wabariigi kui ENSV aegadel. Johannes Pääsukese jäädvustus Tarvastu kirikust aga pärineb koguni aastast 1912 ja on hoiul Eesti Filmiarhiivis säilikuna nr 1.
Kolmandaks on Tarvastust pärit vähemalt poolteist tosinat professionaalset filmimeest ja -naist, sealhulgas seitse režissööri või režissööri-operaatorit. Neist kuus on siinseid paiku ja inimesi korduvalt filminud. Välja arvatud Mustla mees Heino Pars, kes armus nimelt nukkudesse ja koos Elbert Tuganoviga rajas kuulsusrikka Eesti nukufilmi koolkonna. Sellist filmirahva hulka pole vastu panna paljudel linnadel ega maakondadelgi. Toon vaid ühe näite:
"Tallinnfilmi" kogu eksisteerimise aja jooksul tegid seal mängu-, dokumentaal-, nuku- ja multifilme 100 kodumaist režissööri.
Seega võib öelda, et üks filmirežissöör n-ö sõelutakse välja 15 000 elaniku seast. Aga nende saja režissööri hulgas oli viis Tarvastu meest. Eeltoodud korrelatsiooni arvestades oleks seega pidanud Tarvastus elama 75 000 inimest. No on ju müstiline lugu!
Neljandaks on noorte Mäeorgude nakatumine filmipisikuga väga huvitavaid ja nutikaid tulemusi andnud. Loodan, et neist kujuneb Tarvastu filmivaimu järgmine põlvkond.
Viiendaks on Tarvastu valda võttepaigana kasutanud vähemalt kuue mängufilmi võttegrupid.
Eriliseks maiuspalaks on seejuures kujunenud Mustla torniga maja, mis filmides "Noorelt õpitud" ja "Vanad ja kobedad saavad jalad alla" tõuseb lausa sümbolkaadri seisusesse. Neile kahele mängufilmile lisandub Tarvastu kalmistul jäädvustatud episood filmist "Vana mees tahab koju". Need, aga eelkõige eelkirjeldatud filmilooline taust saidki "Eesti film 100" toimkonnas määravaks, et filmikaart "Sajandi sada võttepaika - Viljandimaa" otsustati paigutada just Mustlasse.
