Kas Ida-Virumaa põlevkivitööstuse pärandmaastik võib jõuda UNESCO maailmapärandi nimekirja?
UNESCO kultuurmaastike nimekirja kantud ligi 800 objekti hulgas on ka paarkümmend tööstusmaastikku, millest enamik on endised kaevandusalad. Seega ei olegi see idee utoopiline .Ehk leiame mõne Eesti põlevkivitööstusala tulevikus kõrvuti juba praegu UNESCO nimekirja ilmestavate Poola Wieliczka soolakaevanduse või Norra Rørose kaevanduslinna kõrvalt.
Ida-Virumaa tahab turisminduses oma haaret sammhaaval suuremaks kasvatada, nii ütlevad erinevad piirkonda puudutavad arengukavad ja visioonid. Lisaks piirkonna kaunile loodusele ja hästi korraldatud turismitaludele pakub selleks suurepäraseid võimalusi ka tööstuspärand.
Sügavaima elamuse tagab Kohtla
Üks Eesti esimesi ettevõtmisi, mis põlevkivitööstuse pärandipiirkonna kasuks on suutnud pöörata, sündis juba 14 aastat tagasi. Siis suleti üle 60 aasta tegutsenud Kohtla allmaakaevandus, kuhu rajati Kohtla kaevanduspark-muuseum. Suures osas maa alla ulatuv muuseum pakub oma eluliste eksponaatidega unikaalset elamust. Praegu on Eesti Energia toel Kohtlasse rajamisel uus ekspositsioon, mille tulemusi saavad külastajad nautida juba järgmisel aastal.
Matkajaid ja sportlasi tõmbab Aidu
Kohaliku omavalitsuse ja Eesti Energia koostöö tulemusel on arenemas ka teine piirkonda rikastav ettevõtmine. Lüganuse valda Maidla külje alla arendatakse endisesse Aidu põlevkivikarjääri omapärast veemaastikku. Siia on valmimas rahvusvahelistele standarditele vastav sõudekanal ,kus saab tulevikus korraldada kõrgetasemelisi võistlusi. Lähim sarnastele tingimustele vastav kanal asub Valgevenes Brestis. Kodumaiste spordi- kui matkaürituste korraldajate seas on Aidu juba täna kõrgelt hinnatud. Aidu ümbersünni on ära märkinud ka Eesti Mäeselts, valides selle aasta parimaks keskkonnateoks mäenduses.
Tööstusmaastik köidab filmitootjaid
Filmimeestele pakuvad endiste tööstusalade kõrval konkurentsi ka tegutsevad tööstusalad. Sel kevadel toimusid režissöör Sulev Keeduse uue mängufilmi „Mehetapja Süütu Vari“ võtted ka Eesti Energia Narva karjääris ja Kiviõli keemiatööstuses. Võtetel oli vaja filmida 1949. aastal toimuvaid sündmusi.
Kaevandusvesi soojendab Kiikla küla
Lisaks kultuursetele elamustele pakuvad endised tööstusmaastikud ka igapäevaelu hõlbustavaid võimalusi. Endiste kaevanduste vett saab tarvitada soojuse allikana. Esimene allmaajärvistust soojust ammutav katlamaja alustas Mäetaguse vallas Kiiklas tööd juba pea kolm aastat tagasi. Toasooja megavatt-tund maksis seal esmalt ligi 108 eurot, pärast kunagisest Sompa kaevandusest pärit veel töötava katlamaja käiku andmist aga 57 eurot. Oma piirkonna eripära oskasid selle Mäetaguse valla külaelanikud suurpäraselt enda kasuks pöörata. Kaevanduskäigud üle ujutanud vett saab kasutada ka tehnilise vee või jahutusveena.
Miinused tuleb plussiks pöörata
Põlevkivitööstust kiputakse kergekäeliselt ja stereotüüpselt miinusmärgiga ettevõtmiseks tembeldama. Tegelikult kannab see aga endas rohkelt plusse, mis tuleb lihtsalt ära tunda ja oskuslikult piirkonna hüvanguks tegutsema panna. Kohalikud elanikud on tööstuspärandi poolt pakutavaid võimalusi järjest enam kasutama hakanud. Ka ülejäänud Eesti on oodatud Ida-Virumaale neid plusse oma silmaga kaema tulema.
