Kas loome oma vabatahtliku päästekomando?
Lohutada võib end sellega, et Otepää saab "tänu" sellisele ümberorganiseerimisele aastaringse elupäästevõimekuse. Kui võrrelda erinevaid statistilisi andmeid, siis hukkub tulekahjudes alla 1% inimestest ning sellest protsendist ca 70% on põhjustatud hooletusest või alkoholismist. Tõsine tulekahjude põhjus on ka amortiseerunud elektrijuhtmestik.
Elupäästmisvõimekus või suitsusukeldumisvõimekus lubab loodetavasti säästa veel mõned inimelud ning saame traagiliste tulekahjude arvu 0,5%-le, kuid ülejäänud 99,5% juhtumeist sõltub lõpptulemus kiirest reageerimisvõimest ehk abist esimeste minutite jooksul. Seetõttu teeb kurvaks olukord, kus päästemeeskonnad meist aina kaugenevad ning tuleb lootma jääda naabrimehe heale ninale ja kastekannule. Peale 16. maid asuvad lähimad päästekomandod Võrus, Põlvas ja Otepääl. Kujutlegem ette olukorda, kus ahju küttes on mõni hõõguv puusüsi sattunud põrandale ning seal suitsema hakanud. Paari minuti jooksul reageerib sellele suitsuandur ning tekkinud tulekahju õnnestub likvideerida pange veega, vana vaiba või koduse tulekustutiga. Kui aga otsustasite ahju kütmise ajal poodi või naabrile külla minna ning tagasi tulles on ainus lahendus päästemeeskond kutsuda, siis on väga suur vahe, kas abi saabub 20 või 40 minuti jooksul.
Sisuliselt sama olukord on ka kuritegevuse osas, mis majandusliku olukorra tõttu ei vähene. Paljud on leidnud enda vara kaitsmiseks mitmeid moodsaid lahendusi, olgu need siis odavad GSM valved või juba kallimad videovalvesüsteemid, aga kodust eemal olles on häire korral lähim turvafirma või politsei ikkagi Põlvas, Võrus või Otepääl. Võrreldes tuletõrje raske paakautoga jõuab turvafirma küll poole kiiremini kohale (maanteedel erinevad liiklustingimused ja max kiirus siiski 90 km/h), kuid ka selleks ajaks võib olla juba hilja vargaid tabada.
Ajalehtedest on jäänud silma Päästeameti peadirektori ja tema asetäitja sõnavõtte, kus nad rõhutavad vabatahtlike päästjate toetamise olulisust. Pakutakse tasuta väljaõpet ja koolitust ning toetatakse vabatahtlikke ka tehnika ja varustusega. Tihtilugu kipuvad lubadused olema küll ilusamad, kui tegelik võimekus, aga sellest mõttest tasuks ikkagi kinni haarata. Isiklikult tunneksin end küll turvalisemalt, kui saaksin mõnele kohalikule „vabatahtlikule" helistada ja paluda tal kiirelt kontrollida, kas majas tööle hakanud suitsuandur tuvastas pliidile jäänud praekartulid või on aknast juba leeke paista või siis liikumisandur reageeris lahti jäänud aknale või on tegemist pahatahtliku inimese külastusega. Mõlemal juhul oleks seda ülevaadet võimalik teha minutite jooksul ning sellega ära hoida paljud kurvad tagajärjed. „Vabatahtlikkus" ei pea alati tähendama tasuta töö tegemist. Paljud, kes on eelpoolnimetatud seadmed enda kodu turvalisuseks paigaldanud, maksavad turvafirmale nn infoteenuse eest kümmekond eurot, millele lisandub veel patrullekipaaži kohalesõidu tasu. Sama teenust saavad osutada ka kohalikud vabatahtlikud, kuid seda juba tunduvalt lühema reageerimisajaga. Süsteemi toimimiseks ei piisa loomulikult mõnest üksikust kliendist, vaid neid peaks olema paarkümmend või enam. Kui kellegil on sama mure ja on nõus sellisesse koostöösse panustama, kutsume teemat juba põhjalikumalt arutama. Üheskoos mõeldes ja tegutsedes leiame parima lahenduse. Palun anna endast kindlasti märku e-maili või telefoni teel:
