Kas Lümanda vallavolinik püüdis tõesti enneolematu koguse kala?

MTÜ Saarte Kalandus juhatus ei rahuldanud Lümanda vallavolikogu liikme Margo Berensiga seotud OÜ Kutsekalur taotlust ühinguga liitumiseks, väites, et mees on vassinud kalapüügi kogustega. Berens eitab süüdistusi, kirjutab Saarte Hääl.

MTÜ Saarte Kalandus juhatuse juuni lõpus toimunud koosolek lükkas ühehäälselt tagasi Margo Berensi avalduse võtta tema juhtimise all tegutsev OÜ Kutsekalur ühingu liikmeks.

Vipi sõnul olevat OÜ Kutsekalur põllumajandusministeeriumile esitatud aruannete järgi püüdnud näiteks mitusada kilo meresiiga, tegelikult pole aga püütud midagi.

“Seal on ära mainitud veel teisi kalaliike – näiteks angerjat ja ahvenat,” jätkas Vipp. “Paberite järgi on need kogused ikka meeletud, ütleksin, et suisa müstilised. Terve Saaremaa pole vist nii palju kala välja püüdnud kui tema [Berens] tegi seda mõne kuu jooksul.”

Põllumajandusministeeriumile esitatud aruannetest selgub, et Margo Berensi juhitav OÜ Kutsekalur on 2013. aastal välja püüdnud 80 kg ahvenat, 14 kg angerjat, 240 kg merisiiga ja 530 kg lesta. Merisiiga kokku on aga Atla sadamas lossitud mullu koguni 348 kg.

Põhjus, miks Margo Berens oma kalapüügikogustega ametlikus dokumentatsioonis vassis, seisneb Vipi arvates tõenäoliselt selles, et mehel oli vaja põhjendada, miks ikkagi ehitatakse Lümanda valda Atla sadamat. “Kui kalapüüki ei ole, tähendaks see ju seda, et sadam on ehitatud vale koha peale,” selgitas ta. “Atla sadama ehitusega aga on tal [Berensil] juba niigi probleeme tekkinud.”

Veebruaris algatas keskkriminaalpolitsei kriminaalasja, kus uuritakse võimalikku altkäemaksuvõtmist Atlasse rajatava sadama ehitusel.

Lümanda vallavolikogu liige Margo Berens ise lükkas tema vastu esitatud süüdistused tagasi. Ta kinnitas, et kalapüügiga Atla sadama kaudu on ta tegelenud ja väide, justnagu poleks ta midagi püüdnud, on vale. Vastates küsimusele, kas ta eitab ka teadlikku vassimist kalapüügikogustega, ütles ta lakooniliselt: “Loomulikult.”

Berensi sõnul näeb seadus ette, et püütud kogus tuleb paadis hinnata silma järgi. “Kas seal on 240, 220 või 210 kg – ma tõesti ei ole hiromant, et silma järgi suudaksin seda täpselt kindlaks määrata, mul lihtsalt ei ole sellist kogemust,” rääkis ta. “Võib-olla ma olen neid püügikoguseid seal ülespoole ümmardanud ja see on ehk minu ainuke eksimus.”

Loe edasi Saarte Häälest.