Kas Peetri küla ähvardab lasnamäestumise oht?
Kas aleviks saamisel saab Peetri külast Lasnamäe?
Vastab vallaarhitekt Stina Metsis
Kui edaspidi soovitakse uusi detailplaneeringuid algatada ja menetleda, on seda võimalik teha Peetri küla üldplaneeringu või menetluses oleva üldplaneeringu kohaselt. Viimane lubab Peetri külla planeerida maksimaalselt kuni 3-korruselisi kortermaju, kuid neid vaid läbivate teede äärde ja ristmikele. Lisaks tuleks suurematel elamualadel kavandada korterelamute alumisele korrusele äri- ja üldkasutatavad pinnad, toetamaks piirkondlikku teeninduse ja kaubanduse arengut. Peetri küla kehtiva üldplaneeringuga võib rajada üksik-, kaksik- ja ridaelamuid, kusjuures maksimaalselt on lubatud kaks korrust + katusekorrus.
Praegu on menetluses kaks detailplaneeringut, mis mõlemad asuvad Tallinna linna vahetus läheduses ja millega nähakse ette uusi kortermaju. Koidu kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga planeeritakse maksimaalselt 3-4-korruseliste (viimane korrus on tagasiastega) korterelamutega täisväärtuslik lasteaia ja teenindusasutustega elamupiirkond. Kuldala tee 8 kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga nähakse ette kahe korrusega galerii-kortermaja üleminekuna planeeritud Koidu elamualalt Häälinurme ühepereelamutega piirkonnale. Peale nimetatud detailplaneeringute ei ole
Peetri külla rohkem korterelamuid ette nähtud. Praegu saab öelda, et valdavalt 83% ulatuses on planeeritud korterelamud 2-3-korruselised, mis vastab põhimõtteliselt ühepereelamute kõrgusele.
Millist tulu võiks loota Peetri küla elanik?
Vastab abivallavanem Meelis Kasemaa
Kui Peetri külast saab Peetriküla alev, on selle asustuse sisu ja vorm kooskõlas. Alev on suurem asustusüksus ning see tähendab, et edasine areng toimub suurema asustusüksuse vajaduste järgi. Otsest kasu võib näha projektide rahastamisel, sest alevikul on suure tõenäosusega enam kaalu kui külal. Alevikul on eeliseid ka investorite silmis, sest näiteks kaupluse omanikul on lihtsam näha perspektiivi oma poel alevis, mitte külas. Sageli on oma teenindusettevõtte rajamine esmase emotsiooni küsimus ja mida rohkem positiivseid ettevõtjate emotsioone, seda kvaliteetsemaks muutub elu elaniku jaoks.
Millist tulu võiks loota Peetri küla ettevõtja?
Vastab abivallavanem Tarmo Toomet
Mida kaugemalt vaadata Peetri küla suunas, seda eksitavam tundub Peetri küla staatus. Külaga pole ammu tegemist, sest selles asustuses elab rohkem inimesi kui mõnes Eesti linnas. Kui aga investeering jääb tulemata, jääb mõistagi ka tulu saamata. Iga ettevõtja jaoks on oluline asustuse potentsiaali õigesti hinnata ning seejärel teha investeerimisotsus. Peetriküla alev räägib rohkem selle sisust kui Peetri küla. Kui arendame ettevõtlust, siis selle tulemusel kasvab paikkonna atraktiivsus, mis omakorda arendab selle piirkonna elu. Uus alevik moodustab sotsiaalse, majandusliku, kultuurilise ja territoriaalse terviku, mis kujuneb tulevikus hästi funktsioneerivaks tõmbekeskuseks, kuhu ettevõtjad soovivad järjest rohkem investeerida, misläbi on paremad võimalused kogu piirkonna jätkusuutlikuks arendamiseks ja konkurentsivõime kasvuks. Alevis tekib järjest suurem võimalus kaasata ettevõtteid kohaliku kogukonna elukvaliteedi tõstmisele - toetus ürituste korraldamisel, sponsorlus jne.
Kas Peetri küla unikaalsus kaob?
Vastab keskkonnaspetsialist Birgit Parmas
Peetri kaotaks küll Eesti suurima küla tiitli, kuid saaks tiitli „Suurima elanike arvuga alev Eestis". Samuti saab Peetriküla alevikust Rae valla suurim linnaline asula.
Peetri küla muutmine aleviks annab võimaluse kujundada välja uus ja eriilmeline nägu Peetriküla alevina. Küla ajalugu jääb ju samaks, lihtsalt lisandub uus ja loogiline jätk praegusele arengule - alev. Peetri edasi arendamise võimalused jäävad samaks, sest ka alevina saab tulevane aleviselts taotleda erinevaid toetusi külaelu arendamiseks. Eestis on praegu kümme alevit: Kohila, Märjamaa, Järvakandi, Kiili, Järva-Jaani, Pärnu-Jaagupi, Lavassaare, Tootsi, Aegviidu ja Vändra. Peetriküla alevist saaks 11. alev Eestis ehk Peetri omanäolisus säiliks. Juba on olemas Aruküla alevi, Karjaküla alevik, Kureküla alevik ja Karjaküla alevik.
Millist kasu saab Peetri kogukond ja Rae vald?
Vastab vallavanem Veigo Gutmann
Seadusest tulenevalt suureneb see raha, mida maksab riik teede ja tänavate korrashoiuks. Kui külas on teed, mille korrashoiuks maksab riik teede valdajale raha teatud koefitsiendi järgi, siis alevis on tänavad, mille korrashoiuks on ette nähtud suurem summa ehk siis koefitsient muutub. Lisaks lüheneb, ja seda samuti seadusest tulenevalt, reageerimise aeg teede puhastamisele 12 tunnilt 5 tunnile.
Rae vallavalitsus on teinud arvutused, et viimase viie aastaga on Peetri küla staatuse tõttu saamata jäänud ligi 160 000 eurot (2,5 mln krooni). See summa on 44 protsenti 2011. aasta teehoiu kuludest. Rae vallavalitsuse eesmärk on alevi tänavatele saadav lisaraha investeerida Peetri teedesse ja vaba aja veetmise võimaluste parandamisse.
Peetri küla koosolek
Avalda arvamust, miks peaks või ei peaks saama Peetri külast Peetriküla alev. Arutelu toimub teiepäeval, 24. mail algusega kell 19.00 Peetri kooli aulas.
