Sattusin siis arutlema ettevõtja Oleg Grossiga. Mis saab organisatsioonidest, kus on palgal palju teenindavat personali? Kas need lähevad pankrotti, kui kohaldada 1000eurost miinimumpalka?

„Siin pole midagi pikalt rääkida,“ kommenteeris Gross toona. „Meil on turumajandus. Ka palga määrab ära turg. Sa ei saa salvest võtta välja rohkem kartuleid, kui seal on.“

Mõtlete nüüd, et kuidas puutuvad ühe suure ettevõtte ja selle juhi majandusülesanded teisse? Puutuvad ikka! Sest nii ettevõtja kui ka täiesti tavaline eraisik peaksid lähtuma lihtsast talupojatarkusest: kulutad seda, mis sul on.

Rakveres toimus naisinvestorite klubi üritus, kus räägiti muuhulgas eelarve tegemise vajalikkusest. „Te võite tõsiselt üllatuda, kui hakkate jälgima, kuhu teie raha kulub,“ ütles klubi eestvedaja Kristi Saare. „Tavaliselt kulutab inimene emotsiooniostude peale palju rohkem raha, kui ta ise arvab. Et saada tervikpilt, tuleks eelarvet – isiklikku rahavoogude juhtimist – pidada aasta läbi.“

Emotsiooniostude ohjamiseks soovitas Saare arvutada välja oma töötunni hind. Arvesse tuleb võtta ka kulud, mis tekivad töölkäimisega, kaasa arvatud aeg.

Oletame, et töötad 160 tundi kuus ja saad selle eest 500 eurot kätte. Töölkäimise ajakulu on tund päevas ja rahaline kulu 2 eurot, lisaks kulub iga päev lõunale 4,20 eurot. Lihtne arvutus näitab, et oma töötunni eest teenid n-ö puhtalt 2,09 eurot – see on see raha, mida saad edaspidi kulutada kõigele muule.

Nüüd saad hinnata, kas oled valmis töötama 2eurose šokolaadi nimel terve tunni. Või kas oled nõus, et töötad kaks tundi ja vastu saad suitsupaki või töötad 2,5 tundi ja saad vastu 5eurose veinipudeli?

Loe edasi Kuulutajast.