Külaelust ei unista Peetris vist suurt keegi, kui silmas pidada ühiseid tantsupidusid külakapelli saatel sumedal suveöö või talgute korras heinateol käimist. Peetri külla, nagu ka Viimsi, Saue, Saku või Harku valla uuselamurajoonidesse, on viimastel aastatel kolinud elama inimesed, kes hindavad küll külaelule omast vaikust ja looduslikku ümbruskonda, kuid sellest mitte oluliselt vähem ka anonüümsust ja mugavust. Ühesõnaga, Peetri külas elavad elamisharjumuste poolest linnainimesed, kellest veel paljud elasid mõne aasta eest Tallinnas.

Aasta tagasi kaitses Birgit Parmas Tallinna Ülikoolis magistritööd „Inimeste ootused eeslinnastumisel Peetri küla näitel" ning jõudis järeldusele, et Peetri külla on tulnud elama inimesed, kelle jaoks piltlikult öelduna ei tekita kraanist jooksev soe vesi vähimatki ohoo-elamust ning asfalteeritud ja valgustatud tänavad on elementaarne elukeskkonna osa. Magistritöö analüüsis põhjalikult eeslinnastumise tagajärjel elanike arvult kolmekordistunud Peetri küla asukate ootusi ja rahulolu oma kodukohaga. Resultaadina tõi autor välja, et inimesed ootasid urbanistlikumat elukeskkonda, kui reaalne olukord tegelikult suutis pakkuda.

Lihtsalt väljendatuna ootasid uued asukad Peetri külas enam linnaelule kohaseid teenuseid. See tähendab aga seda, et teenuste areng ei ole toimunud Peetri külas samas tempos, nagu on kasvanud asustustihedus. Järelikult ei lepi elanikud enam sellega, et Peetri on sisult küla, kuigi nimetuse poolest võib see küla olla. Selline olukord paneb aga küsima, kas see määratlus „küla" pole ajale jalgu jäänud ning kas see võib takistada kuidagimoodi ka edasist arengut.

Valitsuse kinnitatud asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise aluste ja korra kohaselt on küla hajaasustusega asula või vähem kui 300 alalise elanikuga tiheasustusega asula. Alevik on üldjuhul vähemalt 300 alalise elanikuga tiheasustusega asula. Alev ja vallasisene linn on üldjuhul vähemalt 1000 alalise elanikuga tiheasustusega asula. Nii et valitsuse määratluse järgi ei tohiks Rae valla Peetri olla küla.

Kui vaadata Rae valla administratiivset jaotust, siis vallas on neli alevikku ja 27 küla. Valla keskuseks on Jüri alevik, millega samas staatuses on ka Vaida, Assaku ja Lagedi. Arvestades Peetri küla elanike arvu, kuuluks Peetri küla alevite hulka ja ületaks elanike arvult nii Vaida, Assaku kui Lagedi aleviku. Arvestades, et Eestis on juba olemas Peetri alevik, tekkis Rae vallavalitsuses mõte nimetada Peetri küla ümber Peetriküla aleviks. Eestis on praegu kümme alevit: Kohila, Märjamaa, Järvakandi, Kiili, Järva-Jaani, Pärnu-Jaagupi, Lavassaare, Tootsi ja Vändra. Peetriküla alevist saaks 11. alev Eestis. Peetri alevist saaks 476-hektarilise alaga pindalalt suurim linnaline asum Rae vallas. Kui kõik sellesse piirkonda sissekirjutatud ja sissekirjutamata elanikud kokku arvestada, saaks 4000 elanikuga Peetrist suurima elanike arvuga alev Eestis. Kuid I kohast olulisem on aleviks saamise korral hoopis see, et ilmselgelt kasvab usk kohalike teenuste vajalikkusesse. Näiteks alevis on perearsti tegutsemine normaalne, aga külas oma perearsti tavaliselt ei ole.

Perearstipraksis oli ka üks asi, millest Birgit Parmase magistritöö kohaselt tundsid puudust ka Peetri küla elanikud, sest Tallinna või Jürisse käimiseks tuleb varuda ju aega. Alevisse on suure tõenäosusega ka perearstil muretum tulla, sest mis seal salata, nii mõnelgi korral tekitab probleemi vorm, mitte sisu. Heaks näiteks on Otepää. Kui pisut üle 2000 elanikuga Otepää linn oleks küla, ei leiaks sealt ilmselt hotelle, kauplusi ega ka kino, tervisekeskust, rehabilitatsiooniteenust ja sotsiaalhoolekannet.

Praeguse Peetri küla suuremate vajaduste hulka ei pruugigi kuuluda näiteks rehabilitatsiooniteenus, sest keskmine elanike vanus jääb alla 40 eluaasta. Kuid ükski küla ei jää igavesti noortekülaks. Millised on vajadused aga paarikümne aasta pärast?

Praegu teame seda, et Peetri küla kasv on olnud tormiline. Selles piirkonnas on kehtestatud 74 detailplaneeringut. Kõige aktiivsem ehitusperiood oli ajavahemikus 2007-2008 ja kõige aktiivsem tegevus on olnud selles piirkonnas elamuehitus. Kui küsida, miks just nii, siis vastust tuleb otsida eeslinnastumise põhjustest. Eestis on tegelenud eeslinnastumise uurimisega Tartu Ülikooli väliseesti uuringute keskus.

Kõige algsem põhjus on tulenenud ikka inimese vajadusest. Ka Birgit Parmas märgib oma uurimuses, et Peetri küla on väga heaks elukohaks just neile, kes soovivad ennast tihedalt Tallinna kesklinnaga siduda, sest Peetrist sõidab kesklinna 10 minutit või isegi vähem. Peamisteks põhjusteks ongi olnud valiku tegemisel soov elada linna lähedal looduslähedases keskkonnas. Oluliseks teguriks on olnud ka soodne eluaseme hind pakutava modernse ruumilahenduse juures.

Kiirelt nii-öelda mudilaseeast täiskasvanuikka sirgunud Peetri peab nüüd kohanduma uue eluga. Tegelikkuses on Peetri küla jõudnud olukorda, kus elada võib küll nagu külas, aga paikkonna määratlemine külana ei pruugi end enam õigustada. Elanike vajadused on ilmselgelt suuremad kui hajaasustusega piirkondades.

Kuidas tagada Peetri küla jätkusuutlik areng ja konkurentsivõime? Ühe paikkonna konkurentsivõime sõltub paljudest teguritest. Kindlasti geograafiline asukoht, ettevõtluskliima, avatus ja infrastruktuur, mis mõjutavad mis tahes piirkonna konkurentsivõimet. Kuid nii nagu inimene on see, kellena ta end tun-neb, algab ka paikkonna identiteet selle elanike määratlemisest. Peetri küla ei tohiks saada Tallinna halliks tagamaaks. Koht on igati väärt olemaks hoopis kaunis lõunavärav, mille taga kihab iseseisev kvaliteetne elu.

Aasta Elanike arv
2004 704
2005 712
2006 851
2007 1177
2008 1537
2009 1864
2010 2407
2011 2772 (seisuga 1.04)