Kas üksikkandidaadid päästavad poliitika?
Võib arvata, et nii Indrek Tarandi eeskujust innustust saanuna kui arvates, et valijate seast aimuv pettumus erakondades võib anda võimaluse.
Peagi saab näha, milline on üksikkandidaatide tulemus. Ükskõik, milliseks see osutub, kindlasti teevad nii valijad, valitud kui mittevalitud sellest oma järeldused. Aga muret teeb hoopis miski muu. Nimelt küsimus, miks üldse peetakse üksikkandidaati paremaks mõne erakonna liikmest. Valdavalt on vastuseks, et üksikkandidaadid on oma otsustest vabad ja sõltumatud. Kas see tähendab aga automaatselt, et tema otsused on paremad, ausamad ja õiglasemad? Ei tähenda. Otsuste „headust“ ei määra mitte see, kas otsustaja pidi enne nupule vajutamist kellegagi aru pidama või mitte. Samuti nagu otsuste õiglust ei määra see, kas otsustaja on erakonna liige või mitte.
Poliitika ei ole räpane, räpaseks teevad poliitika räpased inimesed.
