Kaspar Järvala: Künni maailmameistrivõistlused võiks tuua Kehtnasse
Kehtna mees Kaspar Järvala on ise võistlusi „otsinud". Ta alustas hooaega 15. juulil Võrumaal külavõistlustel, kus sai ainsa meistriklassi kündjana auhinna, ja jätkas oktoobris koguni nelja võistlusega Šotimaal. Eesti-Soome maavõistlusel kündmises Tormas tõid Eestile võidu Raido Kunila, Margo Pajo ja Kaspar Järvala.
Eesti-Soome maavõistlusele pääsesid ju juhuse tõttu - Soome pöördadramees sai trauma ja nii anti Eestile võimalus kolm tavaadraga kündjat välja panna?
Kaspar Järvala: Jah, sellele võistlusele sattusin küll tänu teise mehe ebaõnnele. Kuna osalemise uudis jõudis minuni suhteliselt hilja, ei olnud aega harjutada. Tänu Margo Pajo üllatavalt heale tulemusele võitsime. Minu jaoks polnud tulemusel väga palju tähtsust. Eesmärk oli ennast võrrelda Soome võistlejatega ja hankida kogemusi. Hea tulemus oli lihtsalt kõige kroon.
Eesti meistrivõistlustel tuli 3. koht. Kas närv vedas alt?
Jälle kolmas koht jah, ega ma selle üle uhke ole. Läksin ju kogu hingest võitma. Võib-olla see saigi saatuslikuks - närv vedas alt. Võitmise eeldus on see, et kõik liigutused tulevad välja ideaalilähedaselt. Minu murdumise hetk oli siis, kui algusvaos ader teise kivisse nii kinni jäi, et pidin selle maast välja tõstma. Hiljem oli põhikünnil veel neli-viis suurt kivi ja kõige tipuks lõpuvaos ka.
Kohtunikud ei tohiks kivikohti hinnata. Kaotasin enesest mitteolenevalt hulga punkte. Hiljem sain kohalikelt meestelt teada, et umbes minu platsi kohalt jooksis mõisa kiviaed. Ma siin ise mõtlesin, et kui kunagi oleks Kristina Šmigunil 10 km distantsil 10 korda suusakepp puruks läinud, oleks ta vahest ka närvi kaotanud.
Mul on väga hea meel, et Priit Puuorg, kes ka Kehtna koolist pärit, esines päris hästi. Ta oli esimesel päeval teine. Priidu tahtejõudu nähes olen kindel, et tema kõrged kohad meistrivõistlustel pole kaugel.
Oktoobris sõitsid Šotimaale esialgu harjutama ja üht võistlust tegema. Tagasi tulid mitme kopsaka auhinnaga.
Läksin Šotimaale Neil Godsmani kutsel, tema juures olin kooliajal praktikal olnud. Godsman on Šotimaal tunnustatud põllumees ja tõenäoliselt üks suuremaid turbatootjaid. Eestis on tal samuti Koeru lähedal suur farm.
Godsman kuulub vanatraktorite omanike klubisse. Klubi liikmed korraldavad riigis igal nädalavahetusel mõne künnivõistluse. Nii otsustas temagi korraldada oma põldudel nn külasutsaka. See tähendas 54 võistlejat.
Kuna jõudsin Šotimaale ainult üks päev enne võistlust ja kasutada oli võõras traktor, jäin kahjuks neljandaks. Lõuna ajal tuli aga minu juurde üks mees, kes kutsus osalema järgmisel päeval tema korraldataval võistlusel. Tollel sain kolmanda koha.
Õhtul rääkis Neil, et järgmisel nädalavahetusel on Šoti meistrivõistlused ja tema arvates võiksin ka seal osaleda. Ega midagi mõelda olnudki, kui selline võimalus avanes. Võistlesin Ian Danieli vana traktoriga (vana Zetor Kvernelandi adraga). Ader ja traktor tuli ühelt võistluselt teisele vedada teise traktori treileril. (Ian Daniel on viiekordne Šoti künnimeister, Kaspari treener, kes juhendas Eesti künnimehi Uus- Meremaal 2010. aastal.)
Eestist oli Šotimaal veel Kalle Adler, kes on Godsmani farmis Eesti-poolne direktor - väga sõbralik ja abivalmis inimene. Ta on mind aidanud nii Eesti kui ka välisvõistlustel. Meistrivõistlused peeti kahel päeval, välja oli mõõdetud 147 platsi, nii et oli päris suur hulk võistlejaid. Kvalifikatsioonivõistlusel saavutasin 18 võistleja hulgas 6. koha, 12 paremat said edasi lõppvõistlusele. Kuna mina ei olnud kohalik mees, siis pidin järgmisel päeval võistlema külalisvõistlejate klassis. Selle võitsin.
Üllatusena valiti minu põld ka kõigi külalisvõistlejate (pöördadrad, tavaadrad, hobuadrad, vanad adrad) parimaks. Veel tegi head meelt see, et minu lõpupunktid oli täpselt samad kui Šoti 4. mehel.
Sain kaks rändauhinda: üks on ringluses aastast 1982 ja teine aastast 2002.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder on viimasel kahel aastal künnimeeste meeleheaks lubanud, et Eesti on valmis künni maailmameistrivõistlusi korraldama. Kas Kehtna sobiks võistluspaigaks?
Künni maailmameistrivõistlused võiks küll Kehtnas olla, samal põllul, kus on varem Eesti künnimeistrivõistlusi peetud. Olen seda mõelnud, kuid pole seni julgenud välja öelda. Esimene võimalus korraldada oleks ilmselt 2015. aastal.
Künnimaailmameistrivõistluste Eestisse toomisel tuleb alustada heast suhtumisest ja künniõpetusest.
Talvel, enne Riigikogu valimisi, külastasid peaminister Andrus Ansip ja Jüri Jaanson Kehtnat. Sa ei jätnud juhust kasutamata, vaid sõitsid oma künnitraktori ja adraga Kehtna MTK peahoone treppi. Kas suutsid peaministrile künnivärgi selgeks teha?
Sain härra Ansipile jah natukene künniõpetust jagada. Tal ei olnud aimugi, et Eesti mehed MM-il käivad. Kõige rohkem oli ta üllatunud, kuuldes, et käisime traktoritega Uus-Meremaal. Hiljem tõdes, et temagi kasutab suusamaratonidel ainult kaasavõetud suuski, kuigi tema olevat vaid hobisuusataja.
Millised plaanid on järgmiseks aastaks?
Järgmisel aastal proovin võimalikult palju harjutada ja sügisel Eesti meistrivõistlustel parima koha eest võidelda. Horvaatia MM-ile tahan minna vaatajana - seal esindavad Eestit tänavused Eesti künnimeistrid Margo Pajo ja Jüri Lai.
