Kasulikud nõuanded teie igemete tervise tagamiseks
See on oluline selleks, et hoida hambad tervetena ja vältida igemehaigusi. Hambakatt on peamine igemehaiguste põhjustaja, mille igas grammis on üle miljardi bakteri ja igal inimesel on oma unikaalne hambakatu struktuur. Kui kattu hammastelt ja ka raskesti ligipääsetavatest igemepiiri alustest piirkondadest ei eemaldata, siis see koguneb ning ärritab igemeid ja võib tekitada tõsiseid kahjustusi.
Et kõige rohkem kattu koguneb hammaste vahele, algab igemepõletik just siin ja levib ümber hambakaela. Katt ärritab igemeid ning võib tekitada gingiviiti, mis on igemehaiguste esimene aste. Gingiviit on igemete põletik, mis võib põhjustada igemete veritsemist hammaste pesemise ja hambaniidi kasutamise ajal ning ka kõvema toidu söömisel (nt.õuna). Tihti teevad patsiendid vea, pestes veritsevat iget harvemini või ei pese haiget kohta enam üldse. Selle tagajärjel haigus ainult progresseerub. Lisanduda võivad valulikkus, punetus, turse, halb hingeõhk ning harvem igemete vohamine ja haavandid.
Kui katt on olnud hamba pinnal pikka aega, hakkavad sellesse süljest ladestuma mineraalsoolad. Nii tekib hammastele kollakaspruun hambakivi, mida ei ole enam võimalik hambaharjaga eemaldada. Hambakivi moodustub hamba pinnale väga tugevalt, nii et seda saab eemaldada vaid professionaali abiga. Moodustunud hambakivi tõttu on kattu raskem eemaldada. Erinevatele inimestele tekib hambakivi ja katt erinevalt. Hambakivi moodustumiseks vajalik kaltsium eraldub enamasti süljest. Seetõttu moodustubki hambakivi enamasti alumiste esihammaste taha, kuna süljenäärmed paiknevad alumisel lõualuul keele all. Hambakivi on pruun, hall või mustjas ja näib kui katlakivi, mis lokaliseerub igeme ja hamba piiril.
Harvemini põhjustavad igemepõletikku üldhaigused, viirused ja traumad. Gingiviidi arengut ja kulgu võivad raskendada suitsetamine ja teatud ravimite kasutamine, aga ka raseduse ajal organismis toimuvad hormonaalsed muutused.
Igemepõletikku esineb sagedamini lastel ja noortel
Igemepõletikku võib esineda igas vanuses, kuid sagedamini esineb lastel ja noortel inimestel. Alla kuueaastastel lastel esineb gingiviiti harva, hiljem suureneb esinemissagedus järk-järgult.
Puberteedieas täheldatakse gingiviiti 90%-l noorukitest.
Varakult kindlaks tehtud gingiviidi võib peatada korraliku igapäevase suuhügieeniga ning regulaarsete visiitidega hambaarsti juurde. Õigeaegse raviga on võimalik haigus peatada ja igemekoed taastuvad algsel kujul. Kui jätta gingiviit ravimata, võib see areneda tõsiseks igemehaiguseks (parodontiidiks) ja see võib tekitada püsivaid kahjustusi. Inimesed tavaliselt ise ei märka probleemi olemasolu, kuna vere kogus, mis igemest tuleb pole märgatavalt suur, see seguneb pasta ja süljega. Seepärast peabki külastama regulaarselt hambaarsti, kes pöörab teie tähelepanu probleemi olemasolule.
Ärge andke hambakatule võimalust piiramatult koguneda ja teie hambaid kahjustada!
Teie hammaste tervis on teie kätes ning te saate tõsiseid suuõõne probleeme vältida, kui hoolitsete igapäevase hea suuhügieeni eest ja käite hambaid arsti juures kontrollimas. Hambakivi ei saa ühelgi kodusel meetodil eemaldada, ainuke vahend on professionaalne hammaste puhastamine. Olemasolevat hambakivi ei eemalda ükski hambahari ega hambapasta. Parima ravitulemuse saavutamiseks järgige kindlasti hambaarsti soovitatud nõuandeid. Harjake oma hambaid vähemalt kaks korda päevas vähemalt 2 minutit. Pidage meeles, et harjata tuleb hammaste nii sise- kui väliskülgi. Väga heaks enese kontrolli vahendiks on apteegis saada spetsiaalsed kattu värvivad tabletid, mida näritakse pärast hammaste pesu. Pesemata kohad värvuvad punaseks. Ärge unustage, et hambaarstid soovitavad hambaharja vahetada iga kolme kuu tagant. Saadaval on palju erinevaid hambapastasid ja hambaharju, kuid mitte kõik neist ei ole hamakatu kogunemise aeglustumisel ja igemehaiguste arenemise vähendamisel efektiivsed. Igemehaiguse ja selle vältimiseks tuleks kasutada hambapastat, mis sisaldab antibakteriaalseid (nt.triklosaani) ja hambakivi vastaseid aineid (pürofosfaate). On tõestatud, et elektrilised roteeruvad, vibreerivad hambaharjad eemaldavad rohkem kattu kui harilikud hambaharjad.
Gingiviit võib edasi areneda parodontiidiks, mis on juba raskem haigus ja mida on raskem kontrolli alla saada. Igemepõletiku tagajärjel kujunevad igemetaskud, kuhu peetub katt ja mida on raskem juba puhastada. Parodontiidi korral võib esineda halb hingeõhk, igeme taandumist, mädane eritis hammaste ja igemete vahelt, hammaste asendi muutused, hammas- te loksumine ja lõpuks ka hammaste kaotus. Parodontiit kahjustab lisaks igemetele ka hammast toetavat luud. Kusjuures enamik täiskasvanuid kaotab hambaid mitte kaariese tõttu, vaid läbi mõne igemehaiguse, nagu parodontiit. Igal üle 35-aastasel inimesel on praegu, või on olnud mingil kujul igemehaigus. Hamba kaotus täiskasvanueas on tihti parodontiidi tagajärg, siiski ei ole igemehaigused, nagu näiteks parodontiit, vananemise vältimatu osa. Iga päev hambaid pestes ja hambaniiti kasutades ning regulaarselt hambaarsti juures käies suurendate võimalusi säilitada oma terved ham-bad ja igemed kogu elu jooksul.
Parodondiit - märkamatult arenev haigus
Sageli jääb parodondi haigestumine kuni küllaltki kaugele arenemiseni märkamatuks. Juba väljaarenenud haiguse korral ei ole kahjustused enam pöörduvad; ainult professionaalne raviplaan ning igapäevase suuhügieeni parandamine kodus võib edasisi kahjustusi piirata. Hambakivi, mis moodustub hamba pinnal, üleval- ja allpool igemeid ning proteesidel ja klambritel, sisaldab hambakatu mineraliseeritud kõvasid sadestisi ning süljes leiduvaid soolasid. Hambakivi moodustub kiht kihi kaupa. Hambakivi kareda pealispinna tõttu moodustub igemekoe lähedale bakteriterohke katt ja sageli tekib hambakivi piirkondadesse, mida on raske põhjalikult puhastada. Seetõttu on regulaarsed kontrollvisiidid arsti juurde ning professionaalne puhastamine hammaste ja igemete tervislikust seisukohast väga tähtsad.
Parodontiit on pöördumatu protsess
Tänapäevaste ravimeetoditega suudetakse küll haigus peatada, kuid endist olukorda täielikult tagasi ei saa. Seetõttu on hea ravitulemuse saavutamiseks oluline haiguse varajane avastamine ja õigeaegne ravi, milles on inimesel endal võimalus palju ära teha. Koduse ravi aluseks on põhjalik ja regulaarne hammaste harjamine soovitavalt pehme ja tiheda hambaharjaga ning hambavahede puhastamine hambaniidi või hambavaheharjaga. Peale selle võib kasutada taimseid komponente ja kloorheksidiini sisaldavaid hambapastasid ja suuloputusvedelikku. Patsiendile sobiva pasta valik oleks õigem teha koos raviarstiga.
Eelneva põhjal saab öelda, et oma hammaste tervis on iga inimese enda teha ja lihtsate vahenditega saame ise ära hoida igeme- ja hambahaigusi. Haigust ennetada on alati lihtsam ja odavam, kui ravida juba väljakujunenud haigust. Alusta korralikku suuhügieeni juba täna ning ela oma elu kauni naeratusega kauem ja õnnelikumalt.
