Klubi tegevusele andis mõtte ja hoo sisse Kadrinas käima läinud jutud aleviku sauna kui ebarentaabli asutuse sulgemisest. Oli saun, kuigi kehvake, aga lasta see kinni panna ilma mingi alternatiivita, see ei mahtunud saunast lugu pidavate meeste hinge.

Ajapikku liitus ka vallavõim klubi taotlustega, et avalikku sauna on ikka Kadrinasse vaja. Loomulikult tulid selle järel uued küsimused: sauna on vaja remontida, kes seda teeb, kust võetakse raha jne. 2008. aastal tuli uus tõrge – tervisekaitse sulges sauna, sest see ei vastanud nende tingimustele. Valla rahaga tehti remont, mis läks maksma üle 300 tuhande krooni. Saun sai ventilatsiooni, valati uus põrand. Enne saunataasavamist moodustati MTÜ, mis võttis oma kohuseks sauna majandada. Leiti ka vahendeid uue kerise ehitamiseks.

PRIA maaelu meetmest saadud raha abiga sai saun 2010. aastal uue välisilme, viimistleti fassaad, rajati veranda, vahetati katus. Projektiga tegeles peamiselt Andres Nukk, saunaklubi aktiivne majandusmees. Järgmise etapi kavas on torustike ja elektrisüsteemi uuendamine. Mehed on arvanud, et majja kuluks ära ka väike saunamuuseum. Küllap jõutakse ka sinnamaani. KSK järjepidevuse ja kroonika eest on hooltkandnud saunaklubi president Ülo Kais.

5. märtsil peetud juubeliõhtul mürtsus saunas Kadrina pasunakoor, lõõtsaviise veeretas Kalev Pallon. Kohal olid ministrid Marko Pomerants ja Hanno Pevkur, ugrimugriline keelemees Jaak Prozes, Järva-Jaani tuletõrjeauto-saun ja mitmed teised õnnitlejad ja uudis tajad. Peeti kõnesid ja jagati kiitust nendele, kes selle olid ära teeninud. Kulinaarne mitmekesisus käis käsikäes õllega, nagu saunas ikka. Ainus, kellele hingetõmbe aega ei antud, oli sauna keris. See särtsus ja pahises. Mis kellani? Seda teab vaid vanajumal.