Katku küüsis: vabariigi tervisest ühe valla näitel

Selleks haiguseks on regionaalpoliitika puudumine; diagnoos oleks nagu pandud. Kas tõesti ei alustata raviga? Öeldakse, samas vaimus jätkates s.o. elanike arvu vähenedes valdades, võib juba öelda, et ühe inimpõlve möödudes pole paljudes maakohtades üldse elu.

Maa tühjenemine puudutab ka rahvuslikku julgeolekut. Nüüd on riigikaitse arengukavas suurt rõhku pandud kaitseliidule. Elanike arvu kiire vähenemine ääremaalistes valdades ei taga püssikandvaid mehi, ka ümbruskonna vaesus võib luua teatud vastumeelsuse.

Nüüd võime öelda, rahvaloenduse tulemused on kõikidele kättesaadavad. Mõned arvavad rahvastiku vähenemisest, et nii peabki olema. Paraku on see nende puhul minnalaskmise õigustamine. Olematu regionaalpoliitika kurnab tervet Eestit, toetab ainult pealinna ja suuremaid linnu.

Vaatleks rahvastiku andmeid Vigala valla kohta. Kahe rahvaloenduse vahelise ajaga, seega 11 aastaga, vähenes elanikkond 609 inimese ehk kolmandiku (33%) võrra. Samas teise näitena võib lisada: Juuru vallas vähenes elanike arv 86 inimese võrra (5,4%). Ka möödunud aastal jätkus vähenemine - Vigalas 49 inimese võrra, sündis 7 uut ilmakodanikku; naabritel Märjamaa vallas elanike miinust 101 inimest, järelkasvu 61 last seda ligi 7000 elaniku kohta. On aeg võrrelda ja aru pidada ning küsida, mis toimub ümberringi. Nõnda küsiti minult ja see pani statistika lehekülgi lehitsema ning vallaelanikele kokkuvõtet esitama.

vanuserühm	kokku	mehi	naisi	võrdlus
0-4	48	26	22	4 M
5-9	43	18	25	7 N
10-14	65	33	32	1 M
15-19	92	46	46	0
20-24	76	46	30	16 M
25-29	47	31	16	15 M
30-34	43	21	22	1 N
35-39	63	32	31	1 M
40-44	84	41	43	2 N
45-49	89	48	41	7 M
50-54	101	55	46	9 M
55-59	91	51	40	11 M
60-64	102	41	61	20 N
65-69	87	46	41	5 M
70-74	70	26	44	18 N
75-79	47	11	36	25 N
80-84	35	8	27	19 N
85+	41	5	36	31 N
Kokku	1224	585	639	54 N
Protsent		47,8%	52,2%

Rahvastik, 31. detsember 2011

Rahvaloenduse andmeid sai koondatud tabelisse vanuserühmade viisi; mehed ja naised eraldi arvestuses. Üldiselt on Vigalas väga madal sündivus. (Lisaks veel, mõnedel juhtumitel vahetatakse hoopis elukohta enne lapse kooliminekut). Seetõttu on kooliealisi lapsi vähe. Samuti on Vigalas olemas nn. pruudiprobleem, ehk teisisõnu on mehi vanuserühmas 20-29 eluaastat ligikaudu 1,44-kordselt naistest rohkem. Vanuserühmade ebakõlad löövad segamini rahvastiku püramiidi. Ei ole piisavalt aktiivseid inimesi: perede loojaid, õppijaid, ettevõtjaid kui töötegijaid e. maksumaksjaid. Domineerivad eakad naised.

Statistikaameti püramiid erineb rahvaloenduse andmetest. Rahvaloendusel elanikke 1224, elanike registris alla 1400 elaniku. Kuna elujõulist elanikkonda vähem, siis laste sünd langenud üle 50 %-i.

Eesti keskmine elanike vanus 41.a., Vigalas 45.a. Meestel 41,4 ja naistel 48 .a. Veelgi suurem on naiste mediaanvanus - 51.a. (s.o. selline keskmine vanus, millest nooremaid ja vanemaid naisi on ühepalju). Oluliselt suurem naiste osakaal algab 60-ndast eluaastast, samas võime võrrelda ka meeste tulpadega pensionipõlves, nemad on Eesti keskmisele lähemal, kuid väiksema osakaaluga.

Igaüks saab andmeid võrrelda ning sedaviisi omada teavet Vigala rahvastiku hetkeseisust.

Võib küsida, miks lahkutakse: kas paremad töötingimused, parem töökoht, paremad õppimisvõimalused, parem elukeskkond jne. Võimalusi on äraminekuks palju, kuid kui põhjusi pole uuritud, siis on raske hinnangut anda.

Mida see palju räägitud sõna regionaalpoliitika ikkagi tähendab: kas igaküldset arengut Eesti erinevates osades. Arvamusliidrid rahvastiku alal on öelnud: peaksime hoidma töökohti elukoha lähedal, samas teame valitsejate sovetlik-varakapitalistlikku mõtteviisi, mis seisneb järgnevas: neil on kodanikud majanduse jaoks. Aga kui me läheneme demokraatia seisukohast: majandus on kodanike jaoks. Riiki viib edasi demokraatlik mõtteviis: valitsejad peaksid olema oma rahva teenistuses, paraku tegeldakse teisejärguliste probleemidega. Iseseisvusaastad pole loodetud tulemust andnud, nüüdseks on rahvas aru saanud: vanaviisi pole võimalik jätkata. Kõige kurvem on veel siis, kui peavoolu meedia kulgeb valitsejate kiiluvees. Lääne ühiskonna kõlbeline kriis ei ole üksnes toonud majanduslikku kriisi, vaid ka perekonna- ja rahvastikukriisi, kus me praegu oleme.

Mõned järeldused:

1)Energia, puhta vee ja turismiressursi vähesus maailmas peaks andma võimalused meil kohapeal ökoloogilise, rohemajanduse, puhta energia, tervise, hooldustöökohtade loomiseks (kohaliku elu edendamiseks)

2)Investeeringud tuleb kulutada piirkondlikesse (praegu nim. tõmbekeskustesse) keskustesse, see eeldab paremat koostööd valdade vahel. Valla kodanikele lähim keskus Märjamaal, seejärel juba Pärnu linn.

3)Tuleb jälgida EL-struktuurfondide, maaelumeetmete, Leader ja teiste arenguprojektide raha „ilusa elu" loomisel vallas ei satuks ohtu aastate pärast ( pooltühjades hoonetes oleks raha raiskamine) Näiteid pole kaugelt otsida, mis juhtus majandite lõppemisega. Mis jäi alles? Raha otstarbekat  kasutamist näeb ka ette EL, igati loogiline ja jätkusuutlik jätk arengukavadele.

 4)Tuleks vähendada nn. ühekordsete projektide osakaalu, mis paljuski ei haaku kaugemate arengukavadega. Seda punkti kirjutades tuli meelde tõsiasi, et raha ei sünnita ideesid, vaid ideed teevad raha. Samas on majandusmeeste poolt öeldud: arenguprogrammid ei teostu väikestes haldusüksustes; paljude riikide praktikast, peab olema teatud kriitiline mass e. elanikkond. Elu-olu ümberkujundamisega on lubamatult palju hiljaks jäädud, sest tehtuid vigu ei õnnestugi parandada.

Omad tähelepanekud ja arvamusliidritele eeskujud  innustasid rahvastiku teemat jälgima ja teadustama volikogu liikmena. Tean kuidas hr. Jaak Uibu muretseb eesti rahva püsimise pärast, tuues välja tõsiasja: praegusel iseseisvus-perioodil oleme kaotanud viiendiku rahvast. Arstina jälgib ta ühe rahva tervist, mille olulisemaks teguriks on sündivus ning seetõttu saab lüüa häirekella eestlaste kidumisohust.

Olgem avatud jätkusuutlikele ideedele!