Arengukavasse on pandud lühidalt kirja ülevaade kahe küla ajaloost ning toodud välja tänane olukord. Märkimist väärib siinjuures, et kahes külas elab ühepalju elanikke (46) ja vanus- ja sooline struktuur on väga sarnane. Ajaloost väärib märkimist Kuru külas mitruskipäeva traditsioon, mis on tänaseks hääbunud; Kauksi mõisal oli oma väike sadam Peipsi kaldal, kust sai kaks korda nädalas - esmaspäeviti ja reedeti - laevaga Tartusse sõita. Olulised arengueeldused loob küladele uuel aastal kehtestatav Peipsi ranna-ala üldplaneering. Samas tuleb ka tõdeda, et Kauksi ja Kuru külad on suure arengupotentsiaaliga, kuid kahjuks ei ole me keegi osanud seda piisavalt ära kasutada.

Dokumendis on analüüsitud külade tugevusi, nõrkusid, ohte ja võimalusi. Kõik see oli aluseks tegevusplaani koostamiseks. Tegevustest planeeriti järgmisi ettevõtmisi: Kuru külasse külaplatsi rajamine; Kauksi külasse külaplatsi ja külamaja rajamine; külaelanike harimine (kodumajutuse korraldamisest, õppereisid silmaringi laiendamiseks jmt.); kultuurivaldkonnas ajaloo jäädvustamine (raamat külade ajaloost ja mõisamajast maketi ehitamine), traditsiooniliste ürituste korraldamine; ranna-alal luidete kaitsmine laudteedega, parkimise parem korraldamine ja parkimiskohtade juurdeloomine, lautrite ja paadisildade rajamine, ranna-ala projekteerimine; suveturu korraldamine; külade heakorra parandamine; külasiltide ja viitade paigaldamine; külade vahelise kõnnitee ehitamine ja kaseallee taastamine Kauksis; külade ühise kodulehe loomine Internetis; bussipeatuste hoonete kujundamine ja väljaehitamine.

Arengukava valmis perioodil juuni kuni november 2010. Tööd juhtis eksperdi Annely Oone eestvedamisel kahe küla ühine töögrupp - Piia Mändmets, Leila Lehtla, Aivar Talistu, Peeter Leif ja Anne-Ly Feršel. Arengukava koostamiseks saadi teotust Kohaliku Omaalgatuse Programmist. Valminud arengukava paljundatakse ja jagatakse mõlema küla igale majapidamisele.