Kaupo Kallas: muret teevad linnakodanikud, kes on võtnud 10 kassi ja ei suuda nendega hakkama saada

PALDISKI LINNALEHE KÜSIMUSTELE VASTAB LINNAPEA KAUPO KALLAS
Millised on kõige olulisemad probleemid, mis lähema aasta jooksul Paldiski linna ees seisavad?

Selle sügise üheks oluliseks tööks on Paldiski linna uue arenguka­va koostamine. Praegune arengukava valmis 2005.aastal ja on igas mõttes ajale jalgu jäänud. Omavalitsuse arengukava on kohaliku elu suunav töövahend, mis väljendab elanike, huvigruppide ja or­ganisatsioonide tahet, soovi ja võimalusi kujundada oma tulevik­ku. Arengukava on "elav" töövahend linna arendamisel.

Oluline on mõelda kulude vähendamisele. Meie allasutuste nagu koolide-lasteaedade hooned suurte küttekuludega. Riigi Kinnis­vara AS tegeleb praegu näiteks Paldiski Vene Gümnaasiumi hoo­ne katuse soojustamisega. Soojustatud katus peaks valmima selle aasta lõpuks. Riigi Kinnisvara AS-lt selgus, et Eesti Gümnaasiumi fassaadi soojustamisega ei läinud nii nagu lootsime. Ehitusettevõte, kes olevat teinud kõige soodsama pakkumise, loobus enne lepingu sõlmimist Eesti Gümnaasiumi fassaaditöödest. Uut hanget Riigi Kinnisvara AS teha aga ei jõua ja seega lükkub Eesti Gümnaasiumi fassaadi soojustamine lähitulevikku.

Linnavalitsusel on plaanis järgmisel aastal ehitada täiesti uus laste mänguväljak linnapargi serva. Samuti on Paldiski suureks mureks kõrge töötus. Selle leevendami­seks hakkab Paldiski Linnavalitsus tegema koostööd Tallina Era­teeninduskooliga, kes hakkab Paldiskis varsti kursusi korraldama. Täpsemalt sellest võimalusest saab lugeda Paldiski Linnalehest. Lisaks sellele on ettevalmistamisel veel teisi töötute rehabiliteeri­miseks mõeldud projekte. Linnavalitsus on hakanud tegelema uue linnakalmistu asukoha leidmisega. Mõlemad Paldiski kalmistud on hakanud ennast am­mendama.

Muret teeb ka ühistranspordi halb korraldus. Eeskätt puudutab see elektrirongiliiklust. Keegi ei saa aru, millal liiguvad rongid ja millal asendusbussid ning millal graafikud muutuvad. Segadust on prae­gu palju ja tööd raudteel jätkuvad ka uuel aastal.

Muret teevad hoolimatud linnakodanikud, kes on omale võtnud 10 kassi ja ei suuda nendega hakkama saada ja kannatajaks on kogu korteriühistu. Inimese mõtlemist on ülikeeruline muuta, liiati kui tegemist on küpses eas elanikuga.

Millised peaksid olema prioriteedid Paldiski eelarves?

Suur osa eelarvest on püsikulud, mida muuta või ära jätta pole või­malik. Ei saa ära jätta koolide-lasteaedade elektri või küttekulusid, kuid siiski vähendada neid on võimalik ja sellega linnavalitsus ka tegeleb. Üle poole linna eelarvest läheb haridusele, kultuurile, spordile. Need on ka prioriteedid. Ka linna heakord on väga oluline meile kõigile, kes linnas elavad-töötavad.

Kuidas hinnata linnavalitsuse ja volikogu koostööd?

Linnavalitsuse ja volikogu koostöö on siiani olnud hea. Nii see ju peabki olema, sest vastasel juhul oleks tegemist poliitilise kriisiga ja konfliktid oleksid kerged tulema. Enamus volikogusse esitatavaid eelnõusid valmistab ette linnavalit­sus ja arusaamatusi volikoguga pole olnud.

Millised muutused Paldiskis on kõige rohkem rõõmu teinud?

Rõõmu teeb see, et vee- ja kanalisatsiooni rekonstrueerimistööd on sisse saanud täie hoo. Suur osa amortiseerunud torustikku saab välja vahetatud ja veekaod vähenevad märgatavalt ja samas vee kvaliteet pa­raneb. Eesti lasteaed on saanud juurdeehitu­se, mis vajab veel edasisi sisetöid, kuid praegu saab juba näha hoone omanäo­

list välisilmet. Head meelt teeb veel see, et linnas on olemas 2 arvestatavat kau­banduskeskust. Linlastel on võimalik valida hindade järgi, millisest poest mida osta. Enam pole vaja esmatarbekaupade pärast sõita Keilasse või Tallinna. Head meelt teeb veel see , et lisaks linnavalitsusele tunnevad ka osad siinsed ettevõtjad muret linna käekäigu pärast ja on oma õla alla pannud mitmetele üritustele. Tänan kõiki, kes on linna selles osas aidanud. Siinjuures on kindlalt esirinnas Põhjasadama oma­nik Aleksei Tšulets. Oleks vaid rohkem selliseid toetajaid meil linnas.

Mis on linnas viimaste aastate jooksul muutunud?

Palju on ehitatud, korrastatud. Kõik ikka selle nimel, et meie linnas oleks kõigil hea elada. Kõik pole veel kaugeltki korras, kuid selle nimel pingutatakse. Tublit tööd on teinud Paldiski Linnahooldus, kes vastutab heakorra eest. Küllap on kõik märganud paigaldatud istepinke ning need koos prügikastidega on Paldiski Linnahooldu­se töö.

Kuidas saaksid linnakodanikud linna arengule kaasa aidata?

Linnakodanikud peaksid olema ise aktiivsemad. Ei pea kõik tuleb ainult linnavalitsuselt, vaid väga palju saab ära teha ka ise. Kasvõi oma territooriumi heakord. Igaüks saab selle ise ära teha ilma linnavalitsuseta. Kui kusagil on mingi probleem, mille lahendamine nõuab linna­valitsuse sekkumist, siis tuleks sellest esimesel võimalusel meid teavitada. Ei tohiks olla lihtsalt ükskõikne ümbritseva suhtes.

Kuivõrd tunnevad teised omavalitsused huvi Paldiski vastu? Mida küsitakse?

Huvi on olemas. Need, kes pole kaua aega Paldiskis käinud tun­nistavad, et Paldiski on mõne aastaga päris palju paremuse suunas muutunud. Minult on küsitud ka seda, kuidas on eesti- ja vene ko­gukonna omavaheline läbisaamine ning kas on probleeme. omava­hel läbi saavad? Olen alati vastanud, et probleeme meil ei ole sest ühises linnas peavadki kõik omavahel hästi läbi saama.

Milline peaks olema Paldiski 20 aasta pärast?

Paldiskis on meri, saared, mida enamusel Eesti omavalitsustel pole. Need on meil olemas ka 20 aasta pärast. Merd ja saari peaksime rohkem linna huvides ära kasutama. Sooviksin, et Paldiski oleks koht, kus igaüks sooviks elada. Paldiski peab saama linnaks, kus on piisavalt säilinud rohelust ja inimestel on erinevaid võimalusi leida endale sobiv töökoht.

Millal ise esimest korda Paldiskis käisite ja millise mulje linn jättis?

Minu esimene käik Paldiskisse oli 3.oktoober 1994.a. kui tulin üht­lasi tööle Hoiupanga kontorisse, mis asus Marati ruumides. Esime­ne mulje Paldiskist oli suhteliselt positiivne, sest inimesed olid ja on ka praegu väga sõbralikud ja abivalmis.