Inimkeele sünniaeg on minevikuhämaras, nii kaugel, et sinna teadlaste silm ei ulatugi. Hõimumurded, mille põhjal kujunes eesti keel, hakkasid läänemeresoome keelest silmatorkavalt lahknema veidi vähem kui 3000 aastat tagasi. Alles 13. sajandist on säilinud u 500 üksiksõna ja lause Hendriku Liivimaa kroonikast “Laula! Laula! Pappi!” Need sõnad ütlesid meie esiisad kristlikule misjonärile, kes oli saadetud siia ristiusku tooma ja asjaolud, mille puhul neid lausuti, polnud viimasele sugugi meeldivad.

Kroonik kirjutab: “Jõesuus tulid papile vastu saarlased, tungisid talle kallale ja võtnud tema koos poisikesega ja mõningate liivlastega kinni, viisid oma röövilaevadega minema ja, läinud Age jõe kaldale, piinasid teda seal mitmesuguste piinadega. Kui ta nimelt taeva poole pöördunult koos oma Keel teeb rahva rahvaks õpilastega oma palvetes issandale kiitust kuulutas ja tänu avaldas, mõnitasid nemad, pekstes mõlemat oma nuiadega pähe, ja selga lausudes: “Laula! Laula! Pappi!““

See on tõenäoliselt esimene eesti keeles jäädvustatud lause. Keel tuleb koos meie esivanematega aegade hämarusest ja sisaldab kõike seda, millest oleme läbi käinud. Keelte sügavates kihistustes on peidus meie esivanemate elu ja kombed, mis neid mõjutas, mida nad kartsid ja mida nad austasid. Sõnade päritolu ja elulugu on äärmiselt põnev. Keele kihtidest selgub, et keel muutub, ent need protsessid toimuvad pikema perioodi vältel. Keel ei sure niikaua, kui on piisav hulk inimesi, kes oskavad selles keeles rääkida ja kirjutada.

Kust saada keelenõu

Emakeelt tuleb hoida ja kaitsta. Internetiajastul, kui kõik saavad veebis avaldada, mida soovivad, levib ja paljuneb vale keelekasutus väga kiiresti. Kui tekib keelega seotud küsimus, siis ei saa loota Google´ile. Otsingutest tuleb välja erinevaid vastuseid, aga missugune nendest on õige? Enamasti leiab õige vastuse Eesti Keele Instituudi kodulehele eki.ee kaudu. Eesti Keele Instituut on riigi teadus- ja arendusasutus, kus tegeldakse eesti keele uurimise ja arendamisega. Instituut täidab mitmeid riiklikke ülesandeid: rahvuskultuurile oluliste eesti keele sõnaraamatute koostamine, avalik tasuta keelenõuanne (sh nime- ja termininõuanne), üleriigilise terminoloogiatöö koordineerimine, teenused erivajadustega inimestele (kõnetehnoloogia, viipekeele sõnaraamat), e-teenused keeleõppijatele (eri keeletasemetele mõeldud õppesõnaraamatud), keelearhiivide kogumine ja arendamine. Sealsetest sõnaraamatutest ja muudest materjalidest leiab igaüks oma keeleküsimusele kenasti vastuse. Ja kui ei leia, siis Keelenõuande telefonil 6313 731 vastatakse üldkeele kasutamist puutavatele küsimustele tööpäeviti kell 9–12 ja 13–17.

Keelenõu antakse tasuta, küsida saab ka e-kirja teel. Samas leiduvad EKI kodulehel ka lühikesed harivad testid, mis võimaldavad oma teadmised eesti keele erinevate aspektide kohta proovile panna.