Keeled või matemaatika? Aga miks mitte: keeled JA matemaatika?
Keeleõpetajana otsin õpilastele pidevalt uut materjali ja nende otsingute käigus satun tihti huvitavatele ideedele. Tutvustan ühte neist, kuna usun, et laiem diskussioon ja ka kodanikualgatus võivad hariduselus positiivseid muudatusi tuua.
Kasutan tihti oma tundides populaarteaduslikke konverentsiettekandeid TED (mis on lühend sõnadest T-technology/tehnika, E-entertainment/meelelahutus, D-design/disain), kus on tuhandeid oma ala spetsialistide ettekandeid (www.ted.com). Ka hariduse teema on laialt kajastamist leidnud ja neid ideid võiks meie haridussüsteemis ära kasutada.
Just hariduse teema ilmestamiseks leidsin Salman Kahn'i ettekande „Let's use video to reinvent education" - „Kasutagem video(materjali) hariduse taasleiutamiseks", kus ta tutvustab sellist huvitavat õppimissaiti nagu Kahn Academy (https://www.khanacademy.org/), mis sisaldab hulgaliselt õppevideoid ja harjutusi eelkõige reaalainete õppimiseks ja praktiseerimiseks. Materjali võiks kasutada kasvõi esimese klassi juntsudele arvutamise algtõdede õpetamiseks: juhtnöörid on lihtsad, huvitavad ja rohkelt näitlikustatud. Ja mis kõige toredam - vaata videoid niipalju kordi, kui ise tahad ja keri tagasi või edasi või kuidas ise soovid. Nii tore oleks ju õpetajal kodutööks anda vaadata videot ja omandada teooria. Tunnis saaks siis hoopis ülesandeid teha ehk siis seda, mis praegu oleks koduseks tööks jäänud. Nii eristuksid probleemsed kohad, saaks individuaalsemalt tegeleda tugevate ja nõrkadega ning õpetaja roll oleks rohkem olla juhendaja ja suunaja.
Siin on meil üks suur „aga" - õppematerjalid ja videod sellel saidil on inglisekeelsed! Nüüd võib vist kohe teema lukku panna? Mina sooviksin siiski vastu vaielda. Meil on tegelikult olemas võimalus ajaga kaasas käia, innovatiivseid ja 21. sajandile sobivaid õppemeetodeid kasutada ning samas ka riiklikku õppekava täita.
Nimelt ütleb riiklik õppekava, et selleks, et võimaldada õpilasele laiemat info kättesaadavust, tuleks kasutada LAK-õpet (lõimitud aine- ja keeleõpe, CLIL - content and language integrated learning). Seda kasutatakse juba paljudes Eesti koolides ja ka Sauel alates 2005. aastast (inglisekeelne loengusari maiskonnaloost). Samas, kui meil on see kasutusel olnud vaid gümnaasiumiosas, kasutatakse seda näiteks Tallinna Saksa Gümnaasiumis alates 5. klassist matemaatika õpetamiseks (saksa keeles).
Mis siis oleks lahendus? Mitmete maade kogemus ja uurimuste tulemused näitavad, et mida varem keeleõppega alustada, seda paremad on tulemused. Äkki peaks mõtlema varasema keeleõppe alustamise peale? Kui alustada juba 1. klassis (näiteks II või III veerandist) kasvõi ainult suulise eelkursusega ja jätkata intensiivsemalt 2. klassis, siis oleks 5. klassi lõpuks juba tase nii hea, et 6. klassis teise võõrkeele õppimine läheks lihtsamalt (keeled ei hakkaks üksteist segama). Praegu kipub olema nii, et kui õpilane alustab 6. klassis teise võõrkeele õppimist, siis on esimese võõrkeele tase alles selline, mis probleeme tekitab ja õpilane peab vaeva nägema kahe keelega. Samuti, kui inglise keele tase oleks 5. klassiks piisavalt hea, saaks juba põhikoolis LAK-õppega alustada. Miks mitte õpetada reaal- ja loodusaineid osaliselt võõrkeeles? Uskuge, meie õpilastes on väga palju potentsiaali. Vaadake kasvõi võõrkeelenädala aktuste videoid Saue Gümnaasiumi kodulehelt!
See kõik toob meid tagasi humanitaari ja reaali juurde - kui keele algtase on saavutatud, siis keelekeskkonda on väga lihtne tekitada, õpetades mõnda ainet võõrkeele abil - võidaksid ju mõlemad!
