Keila Kooli lõpuniehitamine on küsimärgi all

Viimaste kuude muudatused Keila linna juhtimises on hoolimata asjaolust, et võimuliidu isikkoosseis on suures osas endine, toonud kaasa uued suunad, mis võivad ohtu seada Keila Kooli maja neljanda tiiva valmimise.

Keila linnavolikogu senise esimehe ning algusest kuni üleeelmise nädalani Keila Hariduse Sihtasutuse nõukokku kuulunud Andrus Loogi sõnul panevad viimaste nädalate otsused tõsiselt muretsema: „Näib, et uus koalitsiooni ei soovi ehitada koolimaja veel olematusse tiiba muusikakooli, nagu otsustatud on. Paraku võib ümbermõtlemine praegusel hetkel tähendada seda, et meil on üsna mitmeks aastaks poolik koolimaja, selle kõrval ehitustander, kitsas ja vana muusikakool ning tagasimaksmist vajav laen.“

Keila Hariduse SA nõukogu esimees, Keila linnavalitsuse liige Enno Fels keeldus kommentaaridest: „Ma ei soovi praegu tõepoolest kommenteerida! Täna (kolmapäeval – toim.) toimub kohtumine ehitajaga, loodan praeguses olukorras võimalikule edasisele asjade käigule.“

Otsused on tehtud

Otsus ehitada uue koolimaja läänetiiba algselt kavandatud mitme spordisaali asemel ruumid muusikakooli tarbeks sündis eelmisel suvel. Keila linnavolikogu tegi vastavasisulise otsuse 18. juunil 2010. Seejärel kuulutati välja ehitus-projekteerimishange ning algasid projekteerimistööd. Koos muusikakooliga töötati välja uus lähteülesanne. Ümberprojekteerimise tulemusena lisandus D-tiiba muusikakool ja 5 klassiruumi ning spordiblokk vähenes ¼ võrra – kui algses projektis oli kavandatud 2 täismõõtmetes korvpalliplatsi, siis uues on korvpalliplatse üks, millele lisanduvad aeroobikasaal, võimlemissaal ning maadlussaal.

Mõned nädalad tagasi esitas Keila Hariduse SA Keila Linnavalitsusele ehitusloa taotluse koolimaja valmisehitamiseks. Linnavalitsuse eelmisel teisipäeval toimunud istungil ehitusluba väljastati, kuid linnavalitsuse liikmed Enno Fels ja Ahti Noor hääletasid selle otsuse vastu.

Iga muudatus toob kaasa viivituse

Kuigi tehniliselt on vana projekti juurde tagasi siirdumine võimalik, tooks otsus ehitada muusikakooli asemel koolimaja neljandasse tiiba algselt kavandatud spordisaalid kaasa ehituse ajagraafiku olulise pikenemise ning suured lisakulud. Võimalik on, et ehitus peatub mitmeks aastaks.

Omanikujärelvalvet tegeva AS Telora-E esindaja Tanel Seppel: „Ehitustehniliselt on ühisosa vana ja uue projekti vahel umbes 20%. Vana projekt vajab ka ümberprojekteerimist, kuna selles korpuses on valmis ehitatud kogu hoonet teenindav elektrikilbiruum. Tehnilistel põhjustel ei saanud seda ehitada vana projekti järgi, seega tuleb valmis olev osa integreerida vanasse projekti. Lisaks on tööõpetuse osas õpetajatel tekkinud uued lahendused, mida oleks patt arvestamata jätta.“ Vanasse projekti vajalike muudatuste sisseviimine võtab Tanel Seppeli hinnangul ajaliselt umbes 1 kuu ning uute raudbetoonelementide tootmine kuni paigaldamiseni samuti 1 kuu.

Siiski ei ole ei ümberprojekteerimine ega materjali tellimine kõige suurem probleem. Nimelt tuleb juhul, kui olemasolev leping ehitajaga katkestatakse, läbi viia uus riigihange, mis võtab aega minimaalselt 3 kuud. Seega ei valmi ükskõik milliseid muudatusi tehes kooli D-korpus enne 2012. aasta suve.

Tanel Seppel: „Täna tundub minule, et tehakse otsuseid, mille tagajärgedest pole otsustajatel ettekujutust. Mistahes muudatuse tegemisel ei valmi sügiseks ei muusikakool ega klassiruumid. Ehitusgraafik on väga pingeline ja iga alltöövõtjaga muudatuste kokkuleppimine ei pruugi õnnestuda.“

Ümbermõtlemine läheb maksma miljoneid

Esialgsel hinnangul läheb vana projekti juurde naasmine maksma kokku ca kümme miljonit krooni.

Esmalt tuleb eelmisele projektile tagasi pöördumise korral teostada lammutustööd - lammutada tuleb seinad ja osaliselt nende alused vundamendid ning osaliselt paigaldatud raudbetoonpostid, mis on tänaseks ehitatud.

Teiseks tuleb juhul, kui praeguse ehitajaga ei jõuta kokkuleppele, teha uus riigihange. Tanel Seppel: „Ehitaja on väitnud, et tööde katkestamisel tema ehitust ei jätka. Mingit kohustust ehitajal vana varianti ehitada ei ole, kuna kehtiva lepingu järgi ehitab ja projekteerib ta muusikakooliga varianti.“

Lepingu lõpetamisel tuleb ehitajale korvata kõik tehtud kulutused. Tanel Seppel: „Tänaseks on teostatud projekteerimistöid, ehitustöödest on valmis vundamendid ja laotud osa 1. korruse seinu. Tellitud on kõik raudbetoonelemendid ja sõlmitud on hulgaliselt kokkuleppeid alltöövõtjatega. Alltöövõtjad on tellinud materjale ja seadmeid. Minimaalselt on tänase katkestamise hind 639 000 eurot (10 miljonit krooni).“

Uus riigihange toob suure tõenäosusega lisaks ajalisele viivitusele kaasa ka muutuse ehituse hinnas. Seppeli hinnangul on tänane hinnatase 30- 40% kõrgem eelmise riigihanke aegsest tasemest. „Sisuliselt tähendab ehituse katkestamine seda, et saame vana lahenduse umbes sama hinnaga, mille kohta on meil kehtiv leping. Vahe on selles, et sel juhul ei saa me muusikakooli ja viite lisaklassiruumi, aga saame juurde korvpalliplatsi.“

Lisaks ajalisele viivitusele ning ehituse kallinemisele võib praeguse ehituslepingu lõpetamine ning uue riigihanke väljakuulutamine aga tähendada ka seda, et ehitus katkeb mitmeks aastaks. Nimelt ei ole kata olemasolev laenuleping kõiki projektimuudatustest tulenevaid kulutusi. Uue laenu võtmine aga ei ole võimalik, kuna tegemist on uue riigihankega, mille puhul tuleb arvestada rahandusministri 2009. aasta kehtestatud määrust omavalitsuste laenupiirangute kohta.

Ehituse katkestamine võib tuua kaasa ka probleemid pangaga

Võimalikud uued otsused kooliehitusel ei puuduta aga vaid ehitust, vaid ka sihtasutuse lepingut pangaga. Nimelt võeti laenulepingu sõlmimisel arvesse nii linnalt sihtasutusele laekuv õpilaste pearaha kui Harju Maakonnaraamatukogu ning Keila Muusikakooli ruumide rent. Panga sooviks on näha laenu teenindamiseks piisavat rahavoogu, mis liigub linnast kooli. Täna garanteerivad selle linna makstav pearaha ning raamatukogu ja muusikakooli ruumide rendilepingud. Juhul kui muusikakooli ei ehitata, võib see sihtasutuse juhatuse esimehe Mart Raigi sõnul kaasa tuua kas pearaha tõusu, raamatukogu rendi tõusu ja/ või laenuintressi tõusu. Mart Raik: „Me oleme koos linnaga pangale lubanud, et muusikakool rendib sihtasutuselt ruume. Mis juhtub, kui me lubatut rikume, hetkel öelda ei saa, aga arvatavasti see, mis iga lepingu rikkumise puhul – laenuandja esitab oma tingimused.“ Seega ei tooks muusikakooli ehitamata jätmine kaasa selle, et koormus linnaeelarvele mitte ei kahane, vaid kasvab – tuleb ju ka vana muusikakooli hoonet ülal pidada.

Tanel seppel:

„Minule kui lapsevanemale jääb arusaamatuks vajadus pöörduda vana lahenduse juurde tagasi. Kõik Keila Kooli funktsioneerimiseks vajalikud ruumid on tänases lahenduses olemas. Kuna minu laps käib ka muusikakoolis, mis täna on täiesti ebarahuldavates ruumides, on mul raske nõustuda otsusega jätta muusikakool ehitamata. Projekteerimisse kaasati muusikakooli õpetajad ja hoolekogu. Paar kuud koosolekuid ja neljas versioon sai selline, nagu täna seda ehitama on hakatud. Kõik tunduvad olevat saanud seda, mida on soovinud. Muusikakooli direktor on vihjanud, et Keila saab Eesti parima muusikakooli.“