Keila kooli psühholoog: Kuidas innustada last?
Lapsed on palju rohkem piiratud ja kontrollitud kui täiskasvanud. See teeb elu turvalisemaks, kuid ka keerulisemaks. Täiskasvanu saab, kui tal on raske, minna koolitusele, sõpradega välja, sauna või võtta klaasi veini. Lastel seda võimalust pole. Seetõttu, kohtudes raskustega, tuleb silmas pidada kahte väga olulist asja: esiteks pole lapsi, kelle ei meeldiks õppida ja teiseks pole lapsi, kes ei taha meeldida oma vanematele. Kui see tundub vastupidi, on midagi väga sassis. Üldjuhul on kasulik eelkõige arusaada lapsega, mis talle ei meeldi: on see õpetaja, uus teema, või midagi muud. Siis tuleks hakkata otsima koos lahendusi. Kasulik on teada kuidas teie laps omandab uut infot - kas kuulmise, nägemise või tunnete kaudu. Selle järgi saab ka materjali kohandada. Samas võib otsida ka nn rosinat, mis siiski aines huvitav tundub. Üles tuleks leida see, mis last motiveerib - populaarsus klassis, õpetaja kiitus, enda targana tundmine jne.
Loomulikult on oluline, et kiitmine on selge ja käitumuslik, samamoodi ka kriitika. Tihti peale lapsed ei saa aru, mille eest kiidetakse. Konkreetse käitumise eest kiitmist seostavad lapsed iseendaga paremini ja suudavad korrata soovitud käitumist tulevikus.
Kuidas innustada last, kes on mõnes aines maha jäänud ja ta ei oska edasi minna?
Kõige pealt peaks tunnustama last, et ta näeb probleemi. Oluline on täiskasvanutel aru saada, et kõik on tinglik. Lapse puhul, kes pole aines üldse käinud, on tunni külastamine juba eduelamus ja seda tuleb kinnitada ja tunnustada. Tähtis on sellises olukorras loobuda oma kõrgetest ootustest ning näidata lapsele, et hoolite temast ja toetate ükskõik, mis ka ei juhtuks. Koos lapsega tuleb leida tema lähim arengutsoon - see mida ta suudab teha, mis on talle jõukohane teiste abiga, kuid see mida ta varsti saab teha ka ise. Keerulises olukorras on liikumine olulisem kui jõudmine.
Teema jätkub 13.05 ilmuvas lehes.