Keila linna nädala tegija: Allar Viivik

„Ma pole nii oluline. Ajan rahulikult oma asja ja kogu lugu, tegija võiks olla ....või ..... ja siis veel ..... " ajab Allar Viivik tuntud tublide inimeste ja nende oluliste sündmuste ülesloetlemisega tagasi soovi temast kirjutada. Selle võtab Allar siiski omaks, et ta laupäevasel muuseumiööl Harjumaa Muuseumis mälumängu korraldab. Mälumängu teema on "Harju inimesed ja imed".

„Kas tead, et Paldiskis oli mudaravi vannimaja ja Pakri saarte vahelt koguti ravimuda, mida isegi Tallinnasse veeti?" küsib Allar. Seda küsimust ta nüüd laupäeval ei küsi.

Omad asjad, mida Allar ajab, on töö ja hobid. Töö on ajakirjandus ja hobi mälumäng. Teine suur hobi on lugemine, mis teenib mälumängu ja kolmanda suure hobi - ajaloo huve. Allari lugemisvara enamiku ei moodusta ilukirjandus. Hoopis ajakirjandus ja kõikvõimalik faktikirjandus. Nüüd läks segaseks - ametitöö ja hobid on omavahel igatpidi seotud ja toetavad teineteist.

Mälumängus on tal ette näidata Eesti meistrivõistluste kolmas koht 1994. aastast ning kaks kolmandat kohta Maakilvalt, viimati sel aastal. Juba aastaid on Allar ka ise korraldanud mälumänge. Keilas toimub igal aastal kaks traditsioonilist mängu, mille küsimused koostab Allar ise. Kusjuures alati on neis ka Keila-teemalised küsimused.

Hobiajaloolase taust on täiesti õigustatud. Pärast Keila 1. Keskkooli 30. lennu lõpetamist õppis ta Tartu Ülikoolis kolm semestrit ajalugu. Hiljem, pärast Vene kroonut käis mõnel suvel arheoloogilistel kaevamistel. Eriti huvitab Allarit 20. ja 21. sajandi Eesti, eriti Harjumaa ja veel rohkem Keila ajalugu.

 „Oleks teadnud, oleks üle lugenud, kuid mõnisada pilti on küll kogunenud," on Allar oma vanade fotode kogu kirjeldades tagasihoidlik. Paarikümne kogumise aastaga on kogunenud ainuüksi Keilast üle saja pildi. „Ise hakkasin Keilat pildistama alates 1984. aastast. Aga vähe pildistasin ja kehvasti. Palju rohkem oleks pidanud," nendib Viivik ning lisab : "Kellel on minu koduse Pae tänava fotosid kuni ümberehitamiseni 1980-ndatel, võiks endast teada anda." Ajaloolast on Allaris nii palju, et vahetevahel peab tegema ettekandeid, näiteks Keila linnajuhtidest või Martin Lutheri ausamba loost. Mõnigi soovitab Allarilt üle küsida, kui midagi Keila minevikust teada on vaja.

Ajakirjandust hakkas Allar tegema 1991. aastal Keila Lehes. 20 aastat tagasi, 1993. aasta 1. märtsil läks ta Harjumaasse, siis varsti Sõnumilehte ja sealt SL Õhtulehte. Nüüd on ta mõned aastad taas Harju Elus. Ajakirjanikuna on tal olnud peamine töö uudiste otsimine ja kirjutamine.

Allar Viivik on neljandat põlve keilalane. Oma eelkäijatest ta enda sõnul liiga palju ei tea... ja hakkab üles lugema hooneid, mida tema vanaisa Keilas ehitanud on.

Selline tagasihoidlik mees on Allar.