Keila linna nädala tegija: Kai Kulbok
Alles mõni nädal tagasi kuulutati Kai koos Tiina Sinijärvega Keila linna parimaks noorsootöötajaks, lisaks linnavalitsuse tänukiri õpetajate päeval ja kooli tänukiri kooli sünnipäeval.
Kai on Keila Kooli huvijuht. Ja draamaõppe õpetaja. Keilas töötatud viie aasta jooksul on ta olnud ka neli aastat klassijuhataja. Lisaks sellele õpib Kai veel - kultuurikorraldust Viljandis, esimene kõrgharidus on tal noorsootöö erialal. Pedagoogigeen on tal veres: Läänemaalt pärit suguvõsas on õpetajaid mitmes põlvkonnas ja üle Eesti laiali.
„Olen avatud inimene," ütleb Kai enda kohta. Isegi tööruum on tal klaasist seintega. Ja ruumis sees on nurgadiivan, kus õpilased tihti aega veedavad. „Mulle on oluline õpilastega suhelda inimeselt inimesele tasemel," lisab Kai. Nõnda ongi ta tihtipeale koolis nagu vanem õde või sõbranna. Just tõusis arvuti eest, kus laadis kooli kodulehele pilte üles. Pildistamine on osa tema tööst. Siis laulab ta segakooris ja käib kooli töötajate võrkpallitrennis ja, kui vaja, käib asendamas õpetajate rahvatantsutrupis ja vahel joogatrennis ja jalgrattaga sõitmas ja teeb käsitööd ja loeb ja koostab kooli mälumängude tarbeks küsimusi ja... Hiljuti Keila Kooli ajalehes Keko paljastas Kai, et tema unistus on hoopis turismitalu. Ning selle kõige kõrvalt on Kai väga sümpaatne ja sooja suhtumisega inimene.
„Ei, ma ei ole mingi sekti liige," ütleb Kai, kui talt küsida, miks tal kulmude keskel mõnes kohas karvu pole. „Ühe koha peal on sünnimärk ja teise koha peal tuulerõugearm, mõlemas kohas kasvavad karvad hõredamalt ja mingi aeg otsustasin ise ka kaasa aidata," vastab Kai küsimusele, mida ehk paljud teda tundvad inimesed on tahtnud küsida, aga pole tihanud.
Roheline Kass pole Keilas oma luuleetendust veel suurt näidanud. Aga detsembri keskpaigas püüavad nad ühe etenduse anda. Enne aitab Kai abiturientidel korraldada rokipidu. Kalendris on Kail detsembris vaid mõni üksik päev, kuhu pole veel midagi kirjutatud - peamiselt nädalavahetustel.
