Keila linna nädala tegija: Liis Lille
Euroopa meistriks tuli Liis 2005. aastal koos Juta Virkepuuga ja maailmameistrivõistluste kolmas koht tuli 2008. aastal koos Kersti Mardistega. Erinevate liikumisalade Eesti meistritiitlite hulka Liis ei oska öelda, arvab olevat kuskil 10-15 vahel. Neid tuleb ilmselt veel, sest Liis jookseb poolmaratoni 5.20-5.30-ga, vähemalt möödunud nädalavahetusel SEB Tallina Maratoni poolmaratoni jooksis.
Suur osa Liisi kaaslastest Harju KEKi Rahvaspordiklubist oli nädalavahetusel Eesti meistrivõistlustel orienteerumises. Kokku toodi erinevates vanuseklassides ära 11 medalit. Liis aga startis Tallinnas ja oli poolmaratonis üldarvestuses 870., seega lõpetas kaks kolmandikku startijatest temast hiljem. Oma, 65+ vanuserühmas oli ta selgelt esimene.
„Ah, see pole midagi erilist, palju meid seal poolmaratoni stardis ei olnudki," rahmab Liis käega ja arvab, et see asi ei vääri üldse mainimistki: „ Ma naudin seda, et jõuan ja jaksan joosta". Esmaspäeval helistas klubi peamise toetaja AS Harju Elekter juht Endel Palla Liisile ja uuris, kuidas läks. „Kiitsin teda," ütles Palla Keila Lehele kõne sisu kokku võttes, küllap peab temagi Liisi jooksmisi eriliseks ja tähelepanuväärseks. Ei saagi aru, kas Liis on lihtsalt jooksja või on ta rohkem orienteeruja.
Talle endale on ükskõik, sest ta on aktiivselt liikunud kogu elu. „Kooliajal tuli kõike teha," räägib Liis ja nimetab ühe enda alana lauatennist. Kui ta 1976. aastal Harju KEKi tööle tuli, pandi ta jooksma ja suusatama. Selle kõrval oli matkamine: „Venemaal on päris paljudes kohtades käidud." Just matkadel sai ta tuttavaks Raivoga, oma abikaasaga, kes oli aktiivne mägi- ja suusamatkaja.
Liisil ei ole probleeme endale jooksmiseks motivatsiooni leidmisega: „Ma olen end ju järgmisele jooksule kirja pannud ja ma ei taha seal väga kannatada." Nõnda käib ta 2-3 korda nädalas terviseradadel jooksmas. „Ja kui meelest ära läheb, saadab abikaasa mu metsa - jooksma," naerab Liis. Tavapärane jooksuõhtu on 7-10 kilomeetri pikkune, lühemaks maaks ei tasuvat metsa minnagi. „Jooksmine on minu vaheldus ja selle mõne tunni nädalas leian ikka." Liis kiidab ka klubi seltsielu.
Liis ütleb naljatades, et on poole kohaga vanaema, las Raivo peab vanaisa täiskohta. „Sokid ikka jõuan kõigile lastele talveks jalga kududa," lisab ta. Neil on 2 last ja 5 lapselast. Lapsedki on liikumispisikuga nakatatud. Poeg tegeles nooremana võistlussuusatamisega. Tütar tegeleb rohkem orienteerumisega - ka korraldusliku poolega. Suvel kutsus tütar teda appi Rakverre jalgratta orienteerumise MM-i korraldama. Kohe läks vaja ka õmblemisoskust - Liis õmbles Rakvere turuplatsi kuulsale skulptuurile, rattaga poisile, selga võistluste särgi.
