Keila kirikumõisa hilisbarokne peahoone järgib sellest ajast pärit mõisahooneid. Koos paemüüriga piiratud väikese pargi ja kõrvalhoonetega moodustas pastoraat ainulaadse miniaatuurselt mõjuva täiusliku mõisaansambli. Tõenäoliselt oli tegemist uhkeima pastoraadiga Eestis, arvab Nele oma kogemusele toetudes. „Heledad, ilmselt kollakad liseenid, krohviraamid, akendevahelised tahvlid ja rustika vaheldusid iseloomuliku tumeda (söelisandiga) faktuurkrohviga," kirjeldab Nele uurimistööga selgunud hoone esialgset välimust. Ka taastamisprojektis on just algupärast välimust soovitatud. Pastoraadi seest leiti samuti palju põnevat, aga siseruumide kirjeldamine jäägu mõne tulevase kirjatöö jaoks.

Keilaga seob Nelet ka Miikaeli kirikuaed. Praegugi on töölaual kiriku lõunaküljel asuv Ääsmäe kabel. Uurimuste viimane avastus on, et XIX sajandi teisel poolel rajatud grottkabeli portaal - ukse ümbrise paekivist raamistus - on pärit keskajast. Koos paekiviuurija Helle Perensiga tehti selgeks, et portaal on kuskil lahti võetud ja toodud Keilasse kabelit kaunistama. Sellele viitavad portaalilt leitud alumised värvikihid (keskajal värviti portaalis kasutatud paekivi). Kus portaal varem võis olla, et oska Nele öelda: „See keskaegne raam võis kaunistada mõnda elamut, aga võibolla hoopis linnust. Ei tea." Varem on Nele tegelenud ka kirikuaia kirdenurgas asuva Ohtu kabeliga, mille seisukord pole aga ajaga paranenud ja vajab hävimise vältimiseks kiiret abi.

Nele Rohtla on ERKI haridusega arhitekt. 80-ndate keskel sattus ta tööle Kultuurimälestiste Projekteerimise Instituuti. „Eks mulle meeldisid varemgi vanad hooned, aga seal töötades õppisin neid lähemalt tundma," ütleb Nele ise. Saatuse irooniana paistab Nele kabineti aknasse Viru hotell. Töö on teda aga viinud kõikjale Eestisse, rohkem on võimalusi olnud vanu hooneid uurida Harju-, Järva- ja Virumaal. Keila lähedal on Nele suurem viimane objekt Vääna mõis - ka see uurimine pälvis Muinsuskaitseameti kiitust.