Keila suudab pakkuda sobivat elukeskkonda

„Linna rahvaarvu kasvatamine pole eesmärk omaette, ehkki elanike maksudest laekuv raha moodustab suurema osa linna eelarvest," ütleb linnapea Tanel Mõistus Keila Lehele antud intervjuus. „See, et Keilas elada tahetakse, on positiivne näitaja. Järelikult suudab linn pakkuda sobivat elukeskkonda."

Kolmandik aastast on möödas. Kuidas te linnapeana aasta algust hindate?

Kui vaadata maksude laekumist, siis selle aasta neli kuud on möödunud plaanipäraselt, nagu me eelarvet koostades arvestasime. Samas peame tõdema, et uue koolihoone ehituseks võetud laen paneb meid mitmeks aastaks olukorda, kus tuleb igat kulutust väga hoolikalt kaaluda. Kõike korraga teha ei saa ja ma usun, et linnaelanikud mõistavad seda.

Lapsi tuleb Keilasse järjest juurde?

Meil elab palju noori peresid ja sündivus on suur. Seetõttu on jätkuvalt meie mureks lasteaiakohtade nappus. Eriti tunneme puudust sõimekohtadest.

Sügisel avame kolmes lasteaias uued rühmad, kuhu saame juurde võtta 63 sõimelast, kuid sedagi on vähe.

Samas võib tekkida võimalus, et suudame sügisest ja talvest siiski enam kohti pakkuda. Otsime jätkuvalt ka alternatiivseid võimalusi, kuidas noorte emade, kes tahavad tööle minna, olukorda leevendada.

Linna elanike arv kasvab pidevalt. Täna elab Keilas rohkem inimesi kui Paides, Põlvas või Jõgeval. Kas varsti püüame kinni ka Haapsalu?

Tooksin võrdluseks pigem Hiiumaa, kus on terve saare peale vähem elanikke kui meie linnas, aga omavalitsusi on neil viis. Ega me praegu täpselt teagi, kui palju ühes või teises paigas tegelikult inimesi elab. Mai lõpus, kui saame teada rahvaloenduse esimesed tulemused, võib senine pilt oluliselt muutuda.

Linna rahvaarvu kasvatamine pole eesmärk omaette, ehkki elanike maksudest laekuv raha moodustab suurema osa linna eelarvest. See, et Keilas elada tahetakse, on positiivne näitaja.
Järelikult suudab linn pakkuda sobivat elukeskkonda.

Paljudele ka tööd, eriti kui arvestada Paldiski maantee äärde jäävat tööstusparki.

Kui linnas poleks töökohti, oleks see vaid Tallinna külje all olev magala. Selle aasta prioriteet on Tööstuse tänava äärde rajatavad kommunikatsioonid uuele tööstuspargile - veetrassid, kanalisatsioon, tänavakate ja -valgustus. Selle väljaarendamiseks kulub üle 2 miljoni euro ja projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Uue tööstuspargi rajamist toetab EAS, Jõe vasaku haru taastamist ja sealse parkmetsa korrastamist rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus, Tervisekeskust ja Avatud Noortekeskust renoveeritakse CO2 kvootide müügist saadud rahast jne. Tundub, et projektide kirjutamine ja lobitöö on linnavalitsuse üks tugevamaid külgi.

Omavalitsustel palju muid võimalusi pole, kuidas suurte projektide jaoks raha saada. Seni tehtust on mul eriti hea meel puhta joogivee üle. Keila oli üks esimesi linnu Eestis, mis sai täies ulatuses kaetud tsentraalse veevärgi ja kanalisatsiooniga.

Tunnen rõõmu ka terviseradadest ja mitte ainult seetõttu, et ma ise seal jooksmas käin. Seal on alati rahvast, paljud hindavad Keilat just siinsete sportimisvõimaluste ja looduse läheduse pärast.

Moodne vanasõna ütleb, et parem olgu sada sõpra kui sada eurot. Keila sõpruslinnade arv näib seda kinnitavat.

Veelgi parem, kui on nii sõpru kui ka raha. Keila pole sõpruslinnu otsinud, need on tulnud justkui iseenesest. Hea näide selle kohta on Soome linn Kerava, kes algul tahtis meiega teha üht koostööprojekti, kuid peagi tegi ettepaneku saada sõpruslinnaks. Selles, et meil on nüüd Soomes kaks sõpruslinna, varasemast ajast ka Huittinen, pole midagi halba - kahe sugulasrahva läbikäimine ainult tiheneb ja Keila linna päeval kuuleb soome keelt senisest veelgi rohkem.

Pikemalt planeerimata sündis ka koostööleping Gruusia linna Chiaturaga. Juba aastaid on Keilal tihedad sidemed Barsbütteliga Saksamaalt ja Nieuwegeiniga Hollandist. Nendega suhtlemine on ammu jõudnud seltside, kollektiivide ja perede tasandile.

Balti riike esindavad Sigulda Lätis ja Brištonas Leedus. Sõpruslinnaks olemine ei tähenda alati tihedat läbikäimist ja see võib aastati erinev olla. Näiteks Rootsist Nacka linnast pole meil ammu ametlikke külalisi käinud.

Keila kuulub Läänemere Linnade Liitu ja on praegu seal Eesti juhtlinn. Mida see Keilale tähendab?

Läänemere Linnade Liit ehk UBC on suhtluse ja kogemuste vahetamise organisatsioon, kõige suurem ühendus, kuhu Keila linn kuulub. Organisatsioon asutati 1991. aastal Gdanskis eesmärgiga teha kultuuri-, kaubandus- ja majandusalast koostööd. Algul kuulus ühendusse 32 linna, täna on liidus 106 linna 10 riigist, näiteks Norrast 2, Venemaalt 7, Eestist koguni 18. Linnad ise ei pea paiknema mere ääres, küll aga riik. Eestist kuuluvad sellesse ühendusse ka näiteks Jõgeva ja Võru. Liidul on oma juhatus ja president, kelleks on viimased 10 aastat olnud Koldingi abilinnapea Per Bodker Andersen Taanist. Üks kolmest viitsepresidendist on Rakvere linnapea Andres Jaadla.

Sügisel valiti Keila kaheks aastaks selle organisatsiooni juhatuse liikmeks ja Eesti-poolseks juhtlinnaks. Meie ülesanne on jagada infot ja koguda vajadusel tõstatud küsimustes teiste linnade arvamusi. Kohalikul tasandil on see parandanud linnade omavahelist suhtlust. Probleemid, mida me lahendama peame, on paljus sarnased. Riikidevaheliselt on ühendus hea võimalus linnadel ennast tutvustada või laiemat kõlapinda omavaid küsimusi tõstatada.

Tulemas on Keila linna päev. Kas linn on selleks valmis?

See on justkui linna sünnipäev ja terve mai sünnipäevakuu. Linn on sel ajal kõige ilusam - puud on lehes, lilled õitsevad, loodame, et ka päike paistab ja soojust jätkub. Eelmisel aastal tähistasime Keila esmamainimise 770. aastapäeva, tänavu olulist tähtpäeva ei ole. Aga päev tõotab tulla tore ka sellele vaatamata, välja on kujunenud omad traditsioonid. Tuleval aastal saab Keila linn 75-aastaseks, mis kajastub kindlasti ka linna päeva kavas. Järgmise aasta 1. juunil toimub Keilas ka Harjumaa laulu- ja tantsupidu, sellekski peame aegsasti valmis olema.
_________________________________
Info

Tanel Mõistus on sündinud 28. veebruaril 1982 Tallinnas. Keilas elab ta 1985. aastast.

Ta on lõpetanud Keila Gümnaasiumi ning Tallinna Ülikooli rekreatsioonikorralduse erialal.

2008. aastal lõpetas ta lisaks Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnas magistriõppe.

Tanel Mõistus on Reformierakonna ja Keila Linnavalitsuse liige alates 2002. aastast ning alates 2006. aastast Keila linnapea