Juhtkoerteks emased

Rakendis valitseb hierarhia, sest kelgu vedamine on meeskonnatöö kus igal koeral on oma ülesanne nagu korvpallis. Kelgujuht on treeneri rollis, ta peab leidma igale koeral õige positsiooni, kus too saab end teostada ja maksimumi anda. Tavaliselt kasutatakse kaht juhtkoera kõrvuti. Kui nad on paaris, on neil lihtsam tegutseda ja teineteist toetada. Juhtkoertel on väga palju kohustusi: tuleb täita rakendijuhi käsklusi, hoida tempot, mõnikord peab rakendi ka jõuga õiges suunas tõmbama, kui teistel on ristmikul pea laiali otsas... Kuidagi on välja kujunenud nii, et juhtkoerteks on emased. Sellel on väga proosaline põhjus – emased on sihikindlamad, neil ei ole vajadust territooriumi märgistada, teevad kähku oma sirtsu ära ja jooksevad edasi. Isased otsivad lõhnu ja jumal hoidku, kui keegi on kuhugi lõhnamärgi maha jätnud, sest katsu sa kolmel jalal lipata! Niisiis hoiavad emased huskyd rakendi liikumises.

Tähtsad on ka ülejäänud positsioonid: keskmised ehk meeskonnakoerad ning tagumised, kelgule kõige lähemal olevad koerad. Sinna valitakse kõige suuremad ja tugevamad, sest just nemad tõmbavad rakendi liikvele. Kui on järsem kurv, siis “lõikab” seda paratamatult pisut otsemaks iga järgnev koer ning just tagumistel peab olema oidu, et kurvi viisakalt võtta, sest kelk tuleb nende järgi. Ka allamäge sõites peavad just viimased koerad tempot piisavalt üleval hoidma ja kelku tunnetama, et mitte selle ette jääda.IT-firmas töötav Viljar koolitab oma kelgukoeri ise. Kui kuulekuskoolitusel pole siberi huskyd kuigi õppimisaltid, siis kelguvedamisse suhtuvad nad äärmise innukusega. Kõige keerulisem on esimeste koertega, neid peab nullist koolitama. Kui aga on juba hulk koeri, kes teavad, kuidas rakendis käituda, siis õpivad noored koerad rakendis jooksmise ära nagu iseenesest. Kuna kelgu vedamine on sellel tõul veres, saavad nad juba paari-kolme korraga aru, mida rakendis tegema peab.

Kui ilmataat aastaajad selgeks saab, talvel on jälle talve nägu ja valge lumevaip katab maad, on kelgukoerad pühapäeviti kell 12–15 Viimsi vabaõhumuuseumis ja ootavad lapsi sõidule. Lisainfo: www.rannarahvamuuseum.ee.
Ilmaoludest sõltumata saab aga koos koertega pidada meeleolukaid laste sünnipäevi ja toredaid pidusid. Koertega saab ka meelikõditavaid mänge mängida, nt kinniseotud silmadega oma lemmikkoera äratundmist.

Loomulikult käib asja juurde koerte kallistamine ja patsutamine. Katsutakse ära õppida koerte nimed ja meelde jätta nimede saamislood. Iseäranis emotsionaalne on aja peale 200 meetri jooks koeraga. Lõbusa sünnipäeva või koosviibimise lõpetab tavaliselt koerateemaline viktoriin ja parimate jooksjate autasustamine. Sünnipäevad, peod ja koerasõidud toimuvad tavaliselt Paasiku koertemõisas, soovi korral saab pidusid ja koerasõite korraldada ka Viimsi vabaõhumuuseumis. Lisainfo:viljar@occhilupo.ee
Koerad lund nautimas.