Kelgukoerte mängudest: mida kelgukoerad vabal ajal teevad
Nagu koertele kohane, armastavad ka Siberi huskyd vabal ajal süüa, puhata ja mängida. Mängimisega seoses tulevad mulle kohe silme ette pildikesed kelgukoerte hullamistest, mis on pisut teistlaadi kui tavalistel koertel.
Kel soov ja tahtmine kelgukoerte hingeeluga nende endi pilgu läbi lähemalt tutvust teha, soovitan lugeda Jack Londoni loomajutustust "Ürgne kutse". Nii tõetruult koera silmade läbi antud kirjeldusi on üllatav lugeda inimkeelde panduna!
Tänapäeval ei ela kelgukoerad enam nii karmides oludes ja nendevahelised suhted ei nõua sedavõrd karmi klaarimist. Sellegipoolest, oma mängudes tegeletakse tihti siiski reaalse võitluse imiteerimisega. Tavaliselt laseb mängule kutsuja ennast sirgetest esijalgadest alla nii, et pea on all ja tagumik jääb urvakile, endal silmad põlemas. Saba lehvitamisega antakse märku, et tegemist on heade kavatsustega ja aeg-ajalt tehakse esikäppadega põrkamise moodi liigutusi. Teisel koeral või koertel jääb nüüd omakorda võimalus otsustada, kas mänguga kaasa minna või taanduda.
Kutse vastuvõtmise märgiks laseb ka teine koer ennast esikäppadest alla ja esialgu varitsetakse teineteist põrgatuste saatel mõnda aega. Siis järgneb tavaliselt ühe vastasteks kehastunud võitlusmängulise rünnakut imiteeriv sööst, mida teine osapool tsitaadist tuttaval moel kerge kõrvalepõikega pareerib. Mängu iseloom seisnebki selles, et hüpatakse üles teineteisele vastu, otsekui üritades mängupartnerit rinna või õlaga rammides tasakaalust välja viia või proovitakse vastase jalga näksata. Kõik toimub täpselt nii, otsekui oleksid koerad ise raamatut lugenud ja etendaksid pealtvaatajatele jutustusest juba tuttavat stseeni ikka uuesti ja uuesti. Kambakesi allajääja tuuseldamist harrastavad Siberi huskyd aga tänini. Kujutlusvõimet on selles mängus samuti küllaga, kuna erinevaid variatsioone hüpetest, põigetest, sööstudest, tasakaalu otsimisest ja isegi tagumikuga puksimisest on selles koeramängus suur annus. "Targema otsaga" armastab see tõug liigikaaslasi ja vahel ka inimesi müksida aga küll - talvel libedaga on nii mõnigi koeraomanik peputõukega ööbikuid kuulama saadetud.
Loomulikult ei puudu kelgukoerte mängudest lihtne teineteise tagaajamine, sabast sikutamine ja tagaaetava mahatõmbamine. Selles mängus etendub aga juba hoopis jahipidamine ja eriti sel juhul, mil tagaaetav juhtub olema väiksemat tõugu koer kui Siberi husky. Sel juhul ajab meie vilgas ja kiire kelgukoer oma ohvrit niikaua taga, kuni õnnestub ta kas kehaga rammides, saba olemasolul sealt sikutades või osava käpatõmbega tagaaetav tagumistest jalgadest maha niita. Kukkuja teeb seejuures tänu suurele hoole tavaliselt maapinnal mitu tiiru ja seetõttu ongi selle mängu nimi "rullimine".
___________________
Kelgukoerad ootavad
