Kelm saadi kätte: internetis müüakse asju, mida tegelikult ei eksisteeri

 (35)
Kelm saadi kätte: internetis müüakse asju, mida tegelikult ei eksisteeri
Foto: Rene Suurkaev, Eesti Päevaleht

Politseisse pöördus neli Eesti eri paikades elavat kannatanut, kes teatasid, et on soovinud neti teel osta esemeid, kuid pärast raha ülekandmist ei saanud kannatanud ostetud kaupa kätte ning müüja enam kõnedele ei vastanud. Kannatanutele on tekitatud kahju kokku peaaegu 600 eurot.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtiv Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Meelis Juursoo ütles, et politseinikel ei olnud mainitud kuritegude toimepanemises raske kahtlustatavat välja selgitada, kuna kõik kannatanud nimetasid sama nime, kellele nad on raha üle kandnud. „Tegemist on 19aastase Võrus elava noormehega, kelle uurijad kuulasid kahtlustatavana üle," lisas prokurör.

Prokurörid ja politseinikud tunnistavad, et viimasel ajal üritatakse petuskeemi hästi läbi mõelda, näiteks kasutatakse võõraid identiteete ja pangakon­tosid. Taoliste kuritegude avastamise taga on suur ja põhjalik töö.

Ühte sellist kriminaalasja arutati täna, 16. veebruaril Tartu maakohtus.

„Kui kriminaalasjas on 43 kannatanut ja sama palju kuriteoepisoode ning kui kuriteod on toime pandud virtuaalkeskkonnas, nõuab uurimine palju ressurssi ja pühendumust. Kohtueelset menetlust läbi viinud politseinikud tegid oma tööd hästi ning selle tulemusel astus täna kohtu ette kolm süüdistatavat, kellest kaks olid kohtueelse menetluse ajaks vahistatud," kommenteeris Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ruti Kilg.

Süüdistuse kohaselt avaldasid mehed ajavahemikul 2009. aastast kuni 2011. aasta veebruarini interneti vahendusel erinevates müügiportaalides fiktiivseid müügikuulutusi. Potentsiaalsete ostjatega suheldi kas müügiportaalis või telefoni teel. Kui tehing lepiti ostjaga kokku, siis leiti inimene, kelle arvelduskontole kandis ostja raha üle. Ostetud kaup jäi aga ostjani toimetamata, kuna tegelikkuses seda ei eksisteerinud.

Kohus tunnistas kelmuses süüdi kolm meest vanuses 21-25 eluaastat.

1989.aastal sündinud Denisile mõistis kohus 6 kuud reaalset vangistust ning 2 aastat ja 6 kuud vangistust 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga, mille jooksul ta peab alluma kriminaalhoolduse kontrollnõuetele. 1990.aastal sündinud Kenanile mõistis kohus tingimisi aasta vangistust  3 aasta pikkuse katseajaga. 1986.aastal sündinud Turalile mõistis kohus tingimisi 2 aastat vangistust  2 aasta pikkuse katseajaga, mille jooksul peab ta alluma kriminaalhoolduse kontrollnõuetele arvestades seda, et kohtueelse menetluse käigus on ta osadele kannatanutele tekitatud varalise kahju hüvitanud.

Kohus mõistis välja süüdistatavatelt kannatanute kasuks kuritegudega tekitatud ja kohtueelse menetluse käigus hüvitamata varalise kahju katteks tsiviilhagi summas üle 5700 euro.

Tooli peal ostutehing sooritada on kindlasti väga mugav, kuid ostes kaupu interneti kaudu peab olema eriti ettevaatlik ning uurima põhjalikult müüja tausta näiteks erinevates foorumites.

Kuu­lutustesse tuleks suhtuda eriti ettevaatlikult, kui:

  • ·         napib infot müüja kohta;
  • ·         müüja ja isiku nimi, kellele tuleb raha üle kanda, on erinevad;
  • ·         kaupa müüakse liiga odavalt.
Samuti peab arvestama, et müügikuulutuse juures olev pilt ja info ei pruugi olla vastavuses tegelikkusega.

Petiselt on vaja ära võtta võimalus anonüümseks jääda. See on võimalik, kui ostu-müügi kokkuleppimisel vormistada selle kohta näiteks elektroonne leping ning panna sellele digitaalallkiri. See annab tehingu mõlemale poolele võimaluse veenduda, mis on tema partneri tegelik ees- ja perekonnanimi. Kuivõrd sellisel moel pole võimalik enam anonüümseks jääda, võib mõni kelm teo toimepanemisest digitaalse allkirjaga lepingu sõlmimise soovi esitamise korral tehingust loobuda.

Lisaks võimaldavad mõned portaalid deposiitarvet kasutada, st et raha kantakse kõigepealt üle deposiitarvele, mis kuulub portaalile, ning alles siis, kui ostja ostetud kauba kätte saab, edastatakse deposiitarvel olev summa müüjale.