Kui eeldada, et valimisaktiivsus oli eestlastel ja mitte-eestlastel sama ning 90 protsenti mitte-eestlasi hääletas Keskerakonna poolt, pidi ikkagi umbes 23 protsenti eestlastest andma oma hääle Keskerakonnale, et see saaks selle tulemuse, mis valimistel ära tuli.

Kui mitte-eestlastest oleks hääletanud Keskerakonna poolt 95 protsenti valijaid, oleks ikkagi vaja läinud 18 protsendi eestlaste toetust, et Keskerakonna pühapäevast tulemust saada.

Praegu pole teada, kui suur oli Tallinnas valimistel tegelikult eestlaste ja venelaste toetus erakondadele, sest selle teadasaamine eeldaks põhjalikku ja kallist uuringut. Rahvaloenduse andmete võrdlemine valimiseelsete arvamusküsitluste ja valimistulemustega võimaldab aga hinnata, milline võis olla Keskerakonna toetus eestlaste ja mitte-eestlaste seas.

Kui eeldada, et Reformierakonna ja SDE poolt hääletasid Tallinnas vaid eestlased, sai Reformierakond vastavalt 19 ja SDE 18 protsenti eestlaste häältest. Kui nende kahe erakonna poolt hääletas ka natuke mitte-eestlasi, väheneb selle võrra nende toetus eestlaste seas.

Kuna valimiseelsed küsitlused ennustasid Keskerakonnale umbes 90 protsendi suurust toetust mitte-eestlaste seas (nende sekka kuuluvad ka näiteks siinsed soomlased, sakslased, grusiinid jne), siis tõenäoliselt sai Keskerakond ka eestlaste seas Tallinnas rohkem hääli kui Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid ja jäi eestlaste arvestuses alla vaid IRLile.

Eestlaste osakaalu ja Keskerakonna valimistulemust teades on võimalik välja arvutada ka Keskerakonna toetus eestlaste seas Tallinna erinevates linnaosades. Alljärgnev graafik on tehtud eeldusel, et valimisaktiivsus on võrdne ja Keskerakonna toetus mitte-eestlaste seas oli 90 protsenti.

Nagu graafikust näha, oli eestlaste toetus Keskerakonnale suurem just Tallinna "mägedel" ja Põhja-Tallinnas ehk vaesemates piirkondades. Just kortermajapiirkondade eestlaste hääled aitasid Keskerakonnal üle 50 protsendi joone ronida. Kui Keskerakond oleks kõikjal Tallinnas saanud sama palju eestlaste hääli kui Nõmmel, Pirital või Kesklinnas, oleksid nad praeguseks opositsioonis.

Ülalpool toodud arvutused põhinevad rahvaloenduse andmetel. Valijate nimekirjad pannakse aga kokku rahvastikuregistri põhjal ning Tallinna linnavalitsuse jõulise sissekirjutuspoliitika tõttu on rahvastikuregistri põhine Tallinna rahvaarv kasvanud oluliselt suuremaks sellest, mida statistikaamet rahvaloenduse andmete põhjal arvutab. Rahvastikuregistri andmed pole avalikud, aga on põhjust oletada, et rahvastikuregistri järgne arvestus suurendab veelgi eestlaste osakaalu. Kui aga eestlasi oli Tallinna valijate nimekirjades veel enam, siis seda suurem pidi pühapäevase valimistulemuse jaoks olema Keskerakonna häälesaak eestlaste seas.