Murelikuks teevad hooletud koeraomanikud, kes ei viitsi oma lemmikuga tegeleda ja lasevad neil vabalt hulkuda. Valla koerte ja kasside pidamise eeskirja kohaselt peab koera pidama kas ketis või kinnisel territooriumil, avalikku kohta võib koera viia jalutusrihma otsas, tagades kaaskodanike ja teiste loomade ohutuse. Oluline on, et koera omanik kannab täit vastutust looma tekitatud tervisekahjustuse või varalise kahju korral.

Lisaks tuletan meelde, et iga koeraomanik peab oma hoolealuse varustama kas kaelarihmaga, mille külge on kinnitatud plaat koeraomaniku nime ja aadressiga, mikrokiibiga, tätoveeringuga või muu tunnusmärgiga, mis võimaldab omanikku tuvastada. Kuna sageli ei ole looma omanik teada, siis oleme sunnitud hulkuva koera viima Viljandi varjupaika. Kui koera omanikud varjupaika koerale järele ei lähe, loom hukatakse. Mõnedele koertele on varjupaik suutnud leida ka uue peremehe.

Palju on kaebusi lemmikloomade väljaheidete koristamise kohta, eriti Suure-Jaani linnas ja suuremate külade keskustes. Iga loomaomanik on kohustatud tagama oma koera või kassi reostuse kohese koristamise, kui see on reostanud üldkasutatava ruumi, transpordivahendi, naabri hoovi, tänava või muu koha. Mitmed loomaomanikud aga ei vaevu oma looma väljaheiteid koristama. Selline tegevus on seadusega karistatav.

Koerte ja kasside pidamise korra määrab küll eeskiri, aga selle ellu jõudmine nõuab siiski ka inimeste mõtteviisi muutumist. Tänan neid, kes hoolivad oma lemmikloomadest ning on märganud ja infot andnud hulkuvate õnnetute loomade kohta. Kutsun kõiki vallakodanikke olema tähelepa¬nelikud ja märkama hooletute loomaomanike tegevust ning tegema märkusi koeraomanikule, kes jätab looma väljaheited pargist või haljasalalt koristamata. Loodan, et see mõjub normaalsele inimesele trahvisummast rohkemgi.

Püüame üheskoos olla hoolivamad ja hoolikad oma lemmikute pidamisel, siis lahenevad ka hulkuvate koertega seonduvad probleemid.