Kevad – ühtaegu korduv ja kordumatu
Lähen koertega välja. Väga vaikne on, luban loomad ilma rihmata jooksma. Politsei ilmselt trahviks, loomakaitsjad vahest kiidaks heaks.
Garaažide eest stardib auto, järelkäruga, peal muruniidutraktor. Mõtisklen - eesti rahvas hakkab muru niitma, selle aasta esimest niidet tegema. Dalmaatslane Debi leiab maast midagi ja tahab seda sööma hakata. Kont vist. Saan kätte, viskan kaugemale, Debi loobub. Linnud laulavad.
Katlamaja ümber on puid maha võetud, see annab märku, et uued omanikud on kohal. Peast käib läbi mõte -ei tea, kas nad vallast raiumiseks loa ka võtsid. Tee pealt paistab lagunenud kuur või sara. Millal küll kõik korda saaks? Vähemalt nii, et silma ei riivaks. Kui puud lähevad lehte, muudab see vaate paremaks, lohutan end.
EKO ees on kaks rattahoidjat. Peaks küsima, ehk annavad ühe vallale. Vallamaja ees polegi ratast mujale panna kui vastu seina toetada. Ühel hoidjal veel kaar peal, sinna saaks ampligi riputada.
Vastu tuleb kolm poissi. Küsin, kuhu lähevad, seljakotid seljas. Vastavad, et kive korjama. Ühe tunnen ära - Helge ja Aldo noorem poeg. Kuidagi hea ja soe tunne tekib. Kolmanda korruse rõdult vaatab alla mees ja viipab. Viipan vastu. Nurga tagant sõidab välja postiauto.
Vana lasteaia platsil õitsevad kirsid, vaatan, et platsi tuleb niitma hakata, siis lastel parem joosta. Kaugemalt Vürsti maja tagant kostab väga vali ja kõrvale harjumatu linnuhääl. Ei tea, mis lind see võiks olla? Korjan maja otsast üles maha visatud pudeli ja lähen aiamaade poole.
Maie ja Ants sõidavad autoga mööda. Tööriided on neil seljas. Lähevad ilmselt mingit tööd tegema.
Aiamaal avan kasvuhoone ukse ja kuna koerad kipuvad lillepeenarde peale, siis tulen kohe tagasi. Poe ees võtavad noored õlut. Neli poissi ja üks mustapäine tüdruk. Märkan,et tüdruk ei joo. Üks noortest ütleb tere, võtan tere vastu. Noomima ei hakka, või oleksin pidanud? Jõuan oma kortermaja ette tagasi. Vaatan - naabrite rõdu all on nõgesed. Peaks ära võtma, aga palja käega ei taha. Eks hiljem kindaga.
Tuppa jõudes võtan kapist välja rahvariided. Küll on ilusad. Saima tehtud, olgu ta kiidetud. Panen teleka käima, aga vaatama ei hakka. Selle asemel lähen taarat viima. Miša viskab poe ees nalja, et tema oli taara andmisel esimene.
Ostan saadud raha eest hapukoore ja sente jääb ülegi. Unustasin ennist aiamaalt rohelist võtta, lähen tagasi, ega see ju kaugel pole.
Eile oli muusikakoolis lõpupidu. Näitasin külalistele puidust seinaga vana maja detaili. Sain sealt pinnu kätte. Nüüd on käsi marraskil ja kipitab, peab vist midagi peale panema või püüdma pindu kätte saada. Võtan supirohelise, aga unustan koore aiamaja rõdule, lähen mõne meetri tagasi. Milvi tuleb oma aiamaale, korv taimedega käes. Kurdan talle, et kaotasin sendid näpu vahelt, siis vaatan maha ja leiangi viiesendise. Ei tea, kas oli minu oma või mitte, aga juhus on pime, nagu öeldakse.
Ülo Peets märkis ühel arengust kõneleval koosviibimisel, et uuringud näitavad, et eesti rahvas on hakanud rohkem aiatööga tegelema. Seemnete ja taimede müük olla tugevalt kasvanud. Tuleb meelde Malle ütlus, et küll tuleb tagasi see aeg, kui jälle oma peenralt porgandeid tahetakse võtta. Häda sunnib, aga kas siis veel ka oskusi on.
Jõuan koju, pean aru, kas minna vaatama laste pidu.Õhtul on Kuimetsas Agnese pidu, sinna lähen kindlasti. Riided sai ju valmis pandud.
Kell on kümme, joon rõdu peal kohvi ja mõtlen, et kui kutsuks inimesi üles enda ümber rohkem märkama, ka märkmeid tegema. Nagu Tootsi koolis, et kui tervet rehkendamist ei jõua, tee pool. Et kui kogu ümbrust koristada ei jõua, võta ette kas või viiskümmend meetrit. Teeks näiteks nii, et igaüks vastutab korra ja puhtuse eest 50 meetri raadiuses enda ümber. Vaataks selle pilguga oma ümbruse üle ja paneks käed külge juba enne aprilli lõppu. Siis on maikuus kui tõelisel kevadkuul uhke tunne tulla puhtasse valda. Mina igatahes püüan oma panuse anda.
Mis te arvate? Teeme ära?
Need mõtted märkisin üles juba eelmisel aastal ühel kevadisel laupäeval, tervikuks said need mõtted kirjutatud aga nüüd. Kevad on ju alati korduv. Ja samas nii kordumatu.
