Palmistel õnnestus publik kohe käima tõmmata ja nalja jagus veel ka esimeste tantsusammude sättimise ajal, kui ansambel Lux alustas. Kogu õhtu vältel saigi nalja ja tantsu läbisegi: oli viguriga mänge ja teadmiste proovilepanemist. Ei puudunud ka naljatilkade ülesastumised – kohal olid alati muhedusest pakatavad Ülo Kannisto ja Sven Aavik.

Naljapäeva viimasesse otsa jäi meie Karjast tulnud külaliste, kes end muuseas ka sõutrupiks Ainuke kutsuvad, teine etteaste – soliidne ja hakkamist täis noormeestepaar etendas meile Eesti Laul 2010 vahepalasid “Pean saama Eurovisionile, muidu suren”. Publik oli äratundmisrõõmust, kirevatest kostüümidest, grimmist ja lõbusatest etteastetest lausa vaimustuses.

Korraldajad tänavad nii tänuväärset publikut kui ka vahvaid esinejaid ja kõiki abilisi. Igaühel oli õhtu kujunemisel oma oluline roll, et see sai just nii tore, kui ta sai. Naer on terviseks!