Kihnu kultuuri nõukogu liige Toomas Pajula ütles, et arutati mitmete kandidaatide sobivust, aga niipea, kui Elme nimi välja pakuti, oli otsus üksmeelne. „On märgata, kuidas lasteais elu käib ja lapsed luuletusi õpivad, need kõik on kihnu keeles ja kihnupärased ja kihnu tüdruk teeb neid - õige tüdruk saab preemia," ütles Pajula.

„Luuletused tuleb teha," vastas Elme küsimusele, kuidas igal nädalal üha uued luuletused sünnivad. Kuna lasteaias on igal nädalal uus teema, mida ka luuletused kajastavad, on neid hõlpsam kirjutada. Need on lühikesed neljarealised luuletused elust endast, mida lastel on lihtne selgeks õppida. Enamasti kirjutab Elme lapsi magama pannes või siis praamis, kuid pliiatsi-paberi hoiab igaks juhuks alati lähedal, kui midagi ootamatult pähe turgatab, sest päris nii ikka ei ole, et luuletus iga päev ja igal hetkel tuleb.

Kuigi lasteaias sai iganädalane luuletuse päheõppimine alguse septembris, pole luuletamine Elme jaoks sugugi värske teema, varem on ta luulet loonud lasteaias stendidele ja esinemisteks erinevatel tähtpäevadel, olgu siis jõuludeks, emadepäevaks või memme-taadi päevaks. Aga mitte ainult, Elme on luuleridu loonud lihtsalt oma lõbuks ja siis, kui oma lapsed olid väiksed, lugesid nad jõuluvanale ema kirjutatud luuletusi. Siis olid need  kirjakeelsed. „Kihnu keel ei olnud siis kirjutamise keel, see on nüüd tulnud," rääkis ta. Elme sõnul on kihnu keeles riime raskem leida ja kogu mõttetegevus peab käima samuti kihnu keeles.

Kihnukeelsed luuletused viib ta õpetaja Küllile keeleliseks kontrollimiseks, et vigu sees ei oleks. „Viimastes, mis Külli üle vaatas, polnud ühtegi viga," rõõmustas ta, et õpib ka ise paremini kihnu keeles kirjutama.

Preemiasaamine oli Elme jaoks täiesti ootamatu, ta tuli „pahaaimamatult" Saare päevale ja sai sellise toreda üllatuse osaliseks. Kingituseks saadud Jaan Oadi maalile on Elme kodus koht olemas, see läheb suvetuppa, kus perenaine telgedel koob.

Kihnu Kultuuriruumi juhataja Mare Mätas selgitas, et kui algselt oli Theodor Saare preemia mõte tunnustada noori, alla 35-aastaseid inimesi, siis selles vanuserühmas on kandidaatide leidmisega raskusi. „Kuna Kihnus on viimased kümme aastat olnud rahvuslik ärkamisaeg, siis mõtlesime, et laseme vanusepiiri vabaks ja mõni vanem ärkaja võib ka preemia saada," lausus ta.

Theodor Saare pärimuspreemiaga kaasneb kingitus, tuntud naivisti Jaan Oadi maali reproduktsioon, mis kujutab kevadist räimepüüki. Kunstnik on maalinud purjekaid vahustel lainetel, majakat ja esiplaanil kalapaati, kus mehed ametis on.

2006. aastal loodud pärimuspreemiat annab SA Kihnu Kultuuriruum viimased kolm aastat  välja koostöös Pärnu maavalitsusega.

Mare ütles, et lapsevanemana näeb ta, et Elme on üks ütlemata tore ja tubli kasvataja, keda lapsed armastavad. Ta on oma laste peal märganud, et nende sõnavara on rikkamaks muutunud, sest Elme paneb luuletustesse vanaaegseid sõnu, mida tänapäeval ei kasutata.

Elme sõnul on paljudel lastel kõik luuletused peas ja mitmed oskavad väga ilusat kihnu keelt, kuid teiste lastega räägitakse paraku kirjakeeles. Lasteaias ei olegi ühtegi last, kes esimese keelena kihnu keeles rääkima hakkaks, seda teevad nad ainult siis, kui nendega kihnu keeles rääkida. Kuid on ka lapsi, kes üldse kihnu keelt ei oska. Seepärast räägivadki lasteaia õpetajad ja abid iga päev lastega ainult kihnu keeles.

Tulemus on näha, õigemini kuulda. Sügisel hakkasid lapsed Elme luuletusi pähe õppima ja nüüd kevadel tuli välja, et mõni laps, kes varem sõnagi kihnu keelt ei rääkinud, tegelikult seda oskab. „Usun, et kui laps seda kuuleb ja vähemalt lasteaias räägib, annab see mingi alustala, et keel alles jääb," loodab Elme.