Kiili vald läbi elanike pilgu
Kuna Kiili vald on viimaste aastate jooksul tormiliselt edasi arenenud, lisandunud on palju uusi elanikke ning oma ilusa looduskeskkonna ning Tallinna läheduse tõttu võib prognoosida ka edasist aeglustunud elanike lisandumist, leiti, et vaja oleks uuendada seni kehtinud arengukava, aluseks võttes ka vallarahva küsitlusest selgunud tulemusi. Järgnevalt tutvustamegi mõningaid neist.
Vastajate üldandmed
Küsitlusele vastas kokku 251 inimest (5,4% valla elanikest ), suurem osa eelistas täita küsimustiku internetis. Vastajate hulgas oli kõige enam töötavaid inimesi (79%) ja keskmine
vanus oli 38 aastat (kõige vanem vastaja oli 85-aastane ja kõige noorem 16-aastane) ning küsimustiku täitjatest rohkem kui pooled moodustasid naised (61,5%). Lähtuvalt tulemustest saab väita, et keskmine Kiili valla elanik on haritud – ülikoolist hariduse saanuid oli kokku 62%. Üle poolte vastajatest olid Kiili vallas elanud 3-10 aastat. Vähem kui 3 aastat ning 10-25 aastat Kiilis elanuid oli mõlemal juhul 15%. Eramajades elasid 70% vastanutest.
Vastajate seosed vallaga
Kiili näol on tegemist Tallinna naabervallaga, mis funktsioneerib kui pealinna eeslinn, kus loodetakse päevatöö lõppedas leida rahu, vaikust ja kosutust. Nii leidis ka üks valla elanik: “Hubane kodukoht päälinna külje all!”. Seega pole üllatav, et 98% vastajaist elavad Kiili vallas, tööl käivad aga peamiselt Tallinnas (69%). Natuke enam kui pooled vastanutest tegelevad Kiili vallas spordiga, külastavad raamatukogu ning teevad sisseoste.
Kiili vallas on palju lastega peresid, mis on tohutult positiivne ja paljud Eesti vallad võiksid kadestada väikest Kiili valda sellise jätkusuutliku elanikkonna pärast. Kahjuks kaasneb sellega hetkel pakiline ja lahendamist vajav probleem – lasteaiakohad. Pooled vastajatest leidsid, et vald peaks oma vahendid suunama just lasteaedade ehitamisse. Lisaks on see ka peamine põhjus, miks 18% küsitletutest ei ole end registreerinud valla elanikuks. Inimeste frustratsioon kumas läbi ka küsitlusankeetidest – küsimused, kus oli tarvilik hinnata lasteaia tööd, hinnati olukorda, kus lasteaiakohti pole piisavalt. Eeldatavalt peaks probleem lahenema 3 aastaga.
Elukeskkonna juures pidasid vastajad kõige olulisemaks puhast loodust, kodukoha tunnet ja Tallinna lähedust. Kõige vähemoluliseks peeti üllataval kombel iseseisva valla staatust ja töökohtade olemasolu, kuigi küsimusele, kas vastaja sooviks töötada Kiili vallas, vastas 56%, et sooviks küll, kui vallas oleks kvalifikatsioonile vastav töökoht ja töölemineku aeg oleks lühem. Kvalifikatsiooni poolest on Kiili vallas ülekaalukalt kõige enam spetsialiste – ametnikke (58,2%) ning kõige vähem lihttöölisi. Vastajate kvalifikatsioon on toodud illustreerival joonisel 2.
Kõige enam inimesi töötas hulgija jaemüügi (27%) ;avaliku halduse,riigikaitse (26%); hariduse (23%) ja tööstuse, energeetika (23%) valdkonnas.
Kiili valla suurimateks puudusteks nimetati asulate valgustatust (seda hindasid alla keskmise 45% vastajatest), oma turvalisuse huvides on mitu vastajat ise oma maja vahetusse lähedusse paigaldanud tänavavalgustuse. Välja toodi ka töökohtade olamasolu (alla keskmisehinde andsid 43% vastajatest) ning arstiabi kättesaadavus ja kvaliteet: teenus, mida Kiilis kasutavad pooled vastajatest, sai keskmisest madalamaid hinnanguid 40% juhtudest.
Vee kvaliteedi ja varustatuse osas jagunesid vastajate arvamused üldjoontes kaheks: 40% vastanutest ei pidanud seda puuduseks ning 38% arvasid vastupidi, et vee kvaliteet on alla keskmise. Peamised kaebused vee kvaliteedi osas olid, et vesi on sogane, lõhnab ja maitseb halvasti ning on raua- ja lubjarikas. Parandamist vajaksid 70% vastajate arvates teed ja tänavad (sh. kergliiklusteed) ning tänavavalgustus.
Rahul oldi kooli ja huvihariduse-, sportimisvõimalustega ning raamatukoguga. Koolis käivad Kiili vallas poolte vastajate lapsed, sealjuures põhihariduse omandamise võimalusi pidas heaks või pigem heaks 82% vastajatest, keskhariduse omandamisvõimalusi 76%. Kiili Gümnaasiumit hinnatakse väga kõrgelt, nt. kirjutas üks vastaja: “Kõik on väga hea, olen Kiili Gümnaasiumiga väga rahul.”
Põhjustena, miks laps ei käi kohalikus koolis toodi kõige enam välja, et nii on kergem korraldada sõitu kooli ja süvaõppe võimalused on mujal paremad. Huvihariduse taset hindasid heaks 70% küsitletutest. Väga rahul oldi muusikalise haridusega, parandada võiks aga tehnikaspordi ja eelkooliealistele mõeldud ringidega seonduvat.
Raamatukogu kohta ei antud ühtegi negatiivset hinnangut, lahtiolekuajad rahuldavad 98% vastanutest ning peamiselt laenutatakse raamatuid ja ajakirju.
Siiski, lisaks olemasolevatele võimalustele võiks Kiili vallas olla rohkem sportimiseks sobivaid kohti (nt ujula, mõned matkarajad ja rohkem kergliiklusteid), laste mänguväljakuid ning sotsiaalset kooskäimist võimaldavaid rajatisi (nt pubi ja kohvik). Kultuuriüritustest soovitakse enam vabaõhuüritusi ja teatrietendusi, mis võiksid toimuda Kiili staadionil, Sausti mõisas ja rahvamajas.
