Esimese etapiga rajati kergliiklustee piki Kangru teed ja Kurna- Tuhala maanteed kuni Oti asumi lõpuni Vaelas. Teise etapi raames oleks Kiili vald saanud rajada kergliiklustee Tallinna linna piirist kuni Kangru teeni, Oti asumist kuni Kiili alevini ja sealt edasi Rätsepa teeni.

Kuna I etapi realiseerimisel tekkis probleeme kinnistu omanikega ehk kergliiklusteed rajati tihtipeale ilma omanikega lepingut sõlmimata, siis teise etapi puhul rahastatakse ainult seda osa teest, kus on sõlmitud leping kinnistute omanikega. See on seadnud ka piirid meile ehk sel aastal saame sõlmida lepingu kergliiklustee rajamiseks ainult 2,4 km ulatuses: Tallinna piirist Kangru teeni, Oti asumist umbes 1,2 km lõik Kiili alevi poole ning Kiili alevi sees.

Probleemid lepingutega

Ma ei pea ilmselt selgitama, kui oluline on kergliiklustee olemasolu meie valla elanikele, sest see on näha kõigile, millise aktiivsusega kasutatakse juba olemasoleva kergliiklustee lõike. Kahju on ainult sellest, et paljud, ka meie valla elanikud, leiavad, et lepingu sõlmimisega kergliiklustee talumiseks oma kinnistul on võimalik rikastuda valla arvelt.

Käesolevaga kutsun üles mõõdukusele ja jälgima tervet mõistust neid kinnistute omanikke, kelle maale tuleb planeeringu järgi kergliiklustee. Lisaks neile tuleb meil jõuda lepinguni nende kinnistute omanikega, kelle maile on tee juba ehitatud, sest kahjuks on esimese etapi raames tehtud töö jäänud poolikuks.

Mis edasi?

Tulles praeguse hetke juurde, siis selle aasta osas on hange läbi ning võitjaks osutus Lemminkäinen Eesti AS. Ehitus algab septembris ning järgmise aasta suvel saab juba uut teed kasutada.

Järgmisel aastal soovime lõpuni ehitada teise etapi mahu ning siis saame võtta endale uued eesmärgid ehk jätkata meie keskkonna parendamist ja muutma seda veelgi inimsõbralikumaks.